pärijate vahel. 419 Komtuur aitas 1546. a kokkuleppele jõuda Riia kodanike tõstatatud võlanõudeasjas Hans Holthuseni lese vastu. 420 1547. aastal klaaris komtuur Soontagana kirikhärra MarcusBruningki poegade ja nende eestkostjate vahekorda. 421 Mõnevõrra üllatav on, et isegi sel puhul,kui Nicolaus Barenfeldt andis 1547. a Anna Brackelile loa müürida oma majaseina sisse suurvai, viibis otsustamise juures ei keegi muu kui Karksi vana foogt, Melcher van Galen. 422Voodihaige kodanikuproua Gruethersche lasi 1547. a Melcher van Galeni enda juurde kutsudaning palus teda jumala nimel tegutseda tema laste ja mehe heaolu silmas pidades, valvates, etnende kõigi huvid oleks pärast naise surma kaitstud. 423 Karksi vana foogt oli kohal, kui arutatiJoachim Lutkenberchi laste päranduse asja. 424 1551. aastal olid uus ja vana ordukomtuur (oldeund nie kumpter thor Pernow) tunnistajad, kui raehärra Berndt Stolterkampi pärijad müüsidoma isa kinnisvara Hans Muddemannile. 425 Torkab silma, et mitmel juhul on orduhärrad olnuderiti leskprouade ja alaealiste laste eestkostjad. Vajadusel kostis Pärnu ordukomtuur linnaelanikeeest ka väljaspool Uus-Pärnut, näiteks Tallinna rae ees. 426 Uus-Pärnu kodanike jakomtuuri suhted ei olnud siiski täiesti pilvitud. Näiteks õnnestus 1550. aastal ametisse astunudRutgar Wulffil 1551. aastaks kodanik Wolmer Raueniga nii teravasse konflikti sattuda, etordumeister pidi tüliasja lepitama. 427Täiesti omaette peatükk on orduhärrade laenud linnakodanikele. Märkimisväärselt vastutulelikenalaenas mitu neist Uus-Pärnu kodanikele hämmastavalt suuri summasid. Anna Brackelvõttis Maasilinna foogtilt Heinrich Wulffilt alias Lüdinghausenilt (1550–1562) 650 marka võlgu,mille sai osaliselt viljas, osaliselt rahas. 428 Hans Muddemann laenas Heinrich Wulffilt kahelaastal (1555 ja 1556) kokku koguni 2000 Riia marka. 429 1547. aastal oli Hinrich Lynthemi võlgJärva foogtile Hinrick van Tuilenile 2000 marka ja 100 lasti linnaseid. Kuna ühe lasti hinnaksarvestati 60 marka, tegi kõik kokku tähelepanuväärse summa: 8000 marka. 430 Siinkohal ei saajätta mainimata, et orduhärrad ise võisid samuti märkimisväärseid võlgu teha. Nimelt nõutas1560. a keegi Rudolf Adhorn Pärnu komtuurilt Rutgar Wulffilt koguni 2593 taalri suurust võlgasisse. 431 Võla tagastamisest võis kujuneda probleem. Mitte harvad polnud juhud, kui orduhärradelei õnnestunudki Uus-Pärnu kodanikele antud võlga tagasi saada, heal juhul nõuti seesisse pärijatelt või pärandilt. Nii tasusid Ciriacus (Siriacus) Coppe Karksi kumpanilt, Johan vanScharenberchilt, laenatud 300 marka 1563. aastal Coppe käendajad või nende pärijad: LuderKlanth, Berndt Hesselsi lesk ja Nicolaus Barenfeldti lapsed. 432 Anna Brackeli võla maksis tagasitema poeg. Hans Muddemanni võlga Heinrich Wulff lõpuks loobus sisse nõudmast. 433 Linnaraamatussejõudsid juhtumid, kui kodanikud panid panti oma kinnisvara või kui tekkisprobleeme võla tagasisaamisega, kuid tõenäoliselt moodustasid need ainult osa Uus-Pärnukodanike ja orduhärrade vahelistest finants- ja ärisuhetest.419420421422423424425426427428429430431432433PA, lk 188, nr 82.PA, lk 203, nr 108.PA, lk 207, nr 121.PA, lk 199, nr 102.PA, lk 206–207, nr 120.PA, lk 223, nr 153.PA, lk 221–222, nr 150.Vt PA, lk 43, nr 10.SRA, Livonica I: 9, l. 83 p– 84.PA, lk 236, nr 185.PA, lk 235, nr 181.PA, lk 212, nr 130.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1557–1560). Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und denOstpreussischen Folianten. Bd. 60. Bearb. von Stefan Hartmann. Köln, Weimar, Wien 2006, lk 508–509,nr 2684; vrd lk 534, nr 2719.PA, lk 230–231, nr 169, lk 239–240, nr 190.PA, lk 221–222, nr 150.52
Maahärralikku hoolivust üles näidates pööras orduvõim Uus-Pärnu vaestele samuti tähelepanu.1557.–1558. aastate kallinemise ajal nõudis ordumeister isiklikult, et iga kümne lastiväljaveetava vilja kohta jagataks üks vaestele soodsa hinnaga. Raad müüski vaestele viljahinnaga 7 veeringut ühe vaka rukki eest, muidu maksnuks vakk rukist 2 marka (s.o 8 veeringut)või 9 veeringut (2 marck ok 9 f). 434 Pärast 1533. aasta tulekahju oli rael võimalik tänuorduhärrade tehtud annetustele jagada kaks lasti rukkijahu linnavaestele.Linnaelanike kokkupuuted orduga olid igapäevased ja harjumuspärased. Linnas liikus alatikõrgeid ja vähem kõrgeid ordu võimukandjaid. Muu hulgas korraldati orduhärrade ja -vasallidesuuremat sorti kokkutulekuid. Näiteks 8. detsembril 1525 toimus Uus-Pärnus kogu Liivimaarüütelkonna kogunemine. 435 Rae arveraamatu andmeil viibis 1530. aastatel Uus-Pärnus Karksikumpan oma sõjasalgaga (als dy werdige cumphaenn hyr thor malffe waß myth gudenmanne). 436 Mis eesmärgil täpsemalt see retk ette oli võetud, ei selgu. Igatahes andis ordumeisterUus-Pärnu raele 2 lasti rukist püssirohu ostmiseks kumpanile ja tema meestele. Raadostiski Riiast 2 tünni püssirohtu. Tõenäoliselt oli see kõik seoses nn Läänemaa kodusõjagaaastail 1532–1534.Väikesearvulise elanikkonnaga linnas andsid orduhärrad ja -teenrid palju rohkem tooni kuisuures linnas. Samas oli nt Tallinnas piir all-linna ja Toompea vahel palju teravam ning suhtedsageli pingestatud. Ideaalis pidanuks ordulinnuse elanikud harrastama askeetlikku eluviisi, miselu nad tegelikult elasid, sellest annab tunnistust kõrgmeistri korraldus 1441. aastast, milleganõuti, et orduvendi, kes elavad “võõrast, metsikut elu”, tuleb eemal hoida nendest linnustest,mis asuvad linnade külje all, nagu Uus-Pärnu, Tallinn ja Narva. 437 Linnas purjutavad orduteenridolid Uus-Pärnu kodanike jaoks liigagi tavalised nähtused, pannes viimaste taluvuseraskele proovile. Kõrtsitubades tuli ordusulaste ja linlaste vahel ette teravaid arvamustevahetusi,seepärast märgiti 1537. aastal koostatud retsessis, et kui komtuuri teenrid tulevad gildituppa võimujale linnas oma raha eest pidu pidama ja õlut võtma, siis suhtugu linlased neisse leebelt,orduteenreid aga manitseti mitte tüli norima. 438 Tegelikult ei olnud orduteenrid sugugi ainsadkõvad purjutajad ja kaklejad. Näiteks palus 1554. aastal Saare-Lääne piiskopkonna toomhärraJohann Teuffel Uus-Pärnu raadi olla armuline tema õepoja Jurgen Wendti vastu, kes oli linnaspurjuspäi laamendamise eest vangistatud. 439Liivimaa peokultuuris oli orduhärradel ja -teenritel oluline koht. Uus-Pärnu linnavalitsusel lasuskohustus korraldada kaks korda aastas komtuurile vastuvõtt koos pidusöögiga: Suure paastuteisel pühapäeval gilditoas ja pühapäeval pärast lihavõtteid raekojas. 440 Tallinna raemäärustestnähtub näiteks, et orduhärra oli linnakodanike pulmapeol eriline külaline, kelle üle kodanikekohta käivad kitsendused ei kehtinud. 441 Vaevalt suhtuti väikelinnas orduhärrade isikussevähema lugupidamisega. Orduhärrad auvääristasid iga peolauda. Rutgar Wulff ei pidanudpaljuks vaeva minna Riiga oma venna pulmatseremooniale. Jürgen ja Caspar Padeli päevaraamatuandmetel liikusid 14. veebruaril 1552 toomkirikusse suunduvas rongkäigus kõrvuti434435436437438439440441PA, lk 291, nr 27.AR III, lk 544–549, nr 214–216.PA, lk 283, nr 5.1: alz dy her cumpaenn van Karckus hyr thor malve.Hausmann, Studien zur Geschichte der Stadt Pernau, lk 39–40.PA, lk 30.DRA, Øsel stift, Registrant 3B, l. 112.PA, lk 141.Tallinna Linnaarhiiv, f. 230, n. 1., s. B. s. 7: Kleider-, Hochzeits-, Begräbnis- u. s. w. Ordnungen 1497–1738,nr 10: Doch solenn de heren vnd predicanten vnd kercken dener, imgeliken de werdige her huß cumpter efteandere heren gebediger, sampt ohren deneren edder sunst frommedem volcke, so thou ehren thor kostegebeden werden, in dessem bouengenomeden talle nicht gerekenet werden.53
- Page 1 and 2: TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE
- Page 3: TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE
- Page 6 and 7: 7. PEATÜKK. Kiriklikud olud ja usu
- Page 8 and 9: SAATEKSKäesolevat uurimistööd aj
- Page 10 and 11: keskmiselt iga 16 km tagant ning Me
- Page 12 and 13: linna kaubanduselust ja käsitööa
- Page 14 and 15: Tänase päeva seisuga on meeldiv t
- Page 16 and 17: juba postuumselt avaldatud sisukas
- Page 18 and 19: kanti pärusraamatusse linnas toimu
- Page 20 and 21: Tähelepanuväärsel kombel oli ees
- Page 22 and 23: Valge torni ja Jaani kiriku vahelis
- Page 24 and 25: Pärnu linnamüür. 131 Hoo sisse s
- Page 26 and 27: 1539. aastal võttis Johann van Lyn
- Page 28 and 29: Lõunamüüris asetsenud Pühavaimu
- Page 30 and 31: Uurides Tallinna linnaehitust ja to
- Page 32 and 33: teada uute raeliikmete valimisest j
- Page 34 and 35: Näiteks oli enne II maailmasõda s
- Page 36 and 37: kaupmehed ja kogukonna eliit, linna
- Page 38 and 39: lähtuvat kooskõlastamist ehitusk
- Page 40 and 41: Kuivõrd reisiti hobuste ja vankrit
- Page 42 and 43: poolel elas Uus-Pärnus mitu orduk
- Page 44 and 45: tulekahjude tõttu linn kolm korda
- Page 46 and 47: tema parajasti aktuaalsest asukohas
- Page 48 and 49: lihavõteteks kuni 15 marka, lihuni
- Page 50 and 51: ordulised suundumused. Järva foogt
- Page 54 and 55: peigmehe, Jurgen Wulffiga, nii Pär
- Page 56: Kroonik Johann Renneri kaardi järg
- Page 59 and 60: 1530.-40. aastatel oli tegelikult K
- Page 61 and 62: Tähelepanu väärib, miks õieti p
- Page 63 and 64: linnaga tegelikult palju vahetumad
- Page 65 and 66: Seoses mõisamajanduse arenguga ord
- Page 67 and 68: 2.6. RELIGIOOSNE ELUEttekujutus ord
- Page 69 and 70: jutlustaja (undutzsche predicante)
- Page 71 and 72: näeks meelsasti vana bürgermeistr
- Page 73 and 74: Bürgermeistreid on Uus-Pärnust 16
- Page 75 and 76: 1541. aastal sai Uus-Pärnu rae lii
- Page 77 and 78: kui ordulinnas kandvamat rolli linn
- Page 79 and 80: Ajavahemikus 1518-1562 kuulus Uus-P
- Page 81 and 82: 3.2.2. RaeistungidKui tihti kogunes
- Page 83 and 84: kronoloogilises järjekorras, ilma
- Page 85 and 86: teine asi konkreetselt maksis. Raek
- Page 87 and 88: Kuulide valamiseks oli aasta varem
- Page 89 and 90: määrata, kuulus ka pool kalakümn
- Page 91 and 92: sest privileegid annetati “Embeck
- Page 93 and 94: kuuluvaid kuritegusid. Ainult komtu
- Page 95 and 96: mängimine (dobbelspil und ein spil
- Page 97 and 98: müürsepp Andreas Blocki kaasuse k
- Page 99 and 100: puhangu. 833 Rajati suuri hospidale
- Page 101 and 102: kahjuks. 850 Ilmselt tähendas see
- Page 103 and 104:
1546. aastal alustas Uus-Pärnu raa
- Page 105 and 106:
kui mingil perioodil tõusis ekspor
- Page 107 and 108:
130 marka, aastase intressiga 12 ma
- Page 109 and 110:
Lisaks kursi kirjeldusele on ta joo
- Page 111 and 112:
varandus, jääb teadmata. Väärib
- Page 113 and 114:
märkimisväärset rolli. 975 Ühel
- Page 115 and 116:
lina. 1000 Paratamatult tekib küsi
- Page 117 and 118:
Tabel 3. Uus-Pärnu tähtsamad impo
- Page 119 and 120:
Vock. Kaupmeeste kompanii oldermann
- Page 121 and 122:
puhastusest. Küll aga väärib tä
- Page 123 and 124:
kaalukalt vahas sisse nõutud kui U
- Page 125 and 126:
jalgset potti ehk graapenit (½ dos
- Page 127 and 128:
sotsiaalset prestiiži. 1114 Külli
- Page 129 and 130:
4.5.1.4.2. Kool ja haridusKaupmehek
- Page 131 and 132:
4.6. KOKKUVÕTEUus-Pärnu suurkaupm
- Page 133 and 134:
eraldi naela-, noa-, mõõga- või
- Page 135 and 136:
friise, toolide ja pinkide seljatug
- Page 137 and 138:
kuid vaevalt oli õlle tootmine ja
- Page 139 and 140:
Liivimaa ordumeistri 1431. aastal v
- Page 141 and 142:
Kirjalike allikate põhjal esines 1
- Page 143 and 144:
sellel elutsevatele ametimeestele.
- Page 145 and 146:
kui raad lupja n-ö välja andis, o
- Page 147 and 148:
5.3. KONTAKTID TEISTE LINNADE JA PI
- Page 149 and 150:
Uus-Pärnu raad andis tema käsutus
- Page 151 and 152:
5.4. VARANDUSLIK SEIS5.4.1. Käsit
- Page 153 and 154:
.4.2. SissetulekudUus-Pärnu käsit
- Page 155 and 156:
noaga kallale. 1384 On tõenäoline
- Page 157 and 158:
klaassepp. Võib-olla oli Heinrich
- Page 159 and 160:
pidada niisugust abiellumisstrateeg
- Page 161 and 162:
keskaja ühiskonnast, perekonnast j
- Page 163 and 164:
majandusliku kindlustatuse saavutam
- Page 165 and 166:
päevadeks. 1478 Just nii on fiksee
- Page 167 and 168:
teistest paremini dokumenteeritud n
- Page 169 and 170:
vendade Loyseneride swager, 1514 mi
- Page 171 and 172:
6.2.2. Laste arv, pere suurusVäide
- Page 173 and 174:
parimad allikad. Mitmest Lääne-Eu
- Page 175 and 176:
venna, Uus-Pärnu bürgermeistri Ni
- Page 177 and 178:
katoliku ajal suhteline tolerants v
- Page 179 and 180:
Engell Grothkoppi jäetud pärandil
- Page 181 and 182:
Uus-Pärnu protokolliraamatust selg
- Page 183 and 184:
oli küllaltki jõulise ja jonnaka
- Page 185 and 186:
teateid, paraku on need aga ebatäi
- Page 187 and 188:
“kirikhärra ja vikaar”. 1680 S
- Page 189 and 190:
van Lynthemi mälestused vahetult p
- Page 191 and 192:
juurde ka kivist saun. 1736 Linna k
- Page 193 and 194:
Hiliskeskajal loeti Euroopa kirikut
- Page 195 and 196:
Põhja-Saksa linnades laialt levinu
- Page 197 and 198:
7.1.4. Religioossed gildidUsuelu in
- Page 199 and 200:
pühaku hulka, 1830 kuid antud juhu
- Page 201 and 202:
skoopiline osa Uus-Pärnus elanud e
- Page 203 and 204:
laialt levinud kloostrite vastane h
- Page 205 and 206:
vaimulike arvu piirata - kirikhärr
- Page 207 and 208:
Pildirüüste kui rituaalne vägiva
- Page 209 and 210:
7.3. EVANGEELIUMIÕPETUSE KINDLUSTU
- Page 211 and 212:
kiriku parajasti aktuaalseid proble
- Page 213 and 214:
torni vaheline ala, samuti õhku le
- Page 215 and 216:
ning Johann Lohmülleri sõnul kait
- Page 217 and 218:
Õigupoolest pole Liivimaa sõjale
- Page 219 and 220:
7.3.4.2. Liivimaa sõja eelõhtuVah
- Page 221 and 222:
allikaliikide omaga loob veelgi uus
- Page 223 and 224:
kuulunud mitmesuguste ametnike näo
- Page 225 and 226:
olid Uus-Pärnu eliidile arvatavast
- Page 227 and 228:
The present study is about Uus-Pär
- Page 229 and 230:
there and others who just purchased
- Page 231 and 232:
of getting a position in the town c
- Page 233 and 234:
probably familiar fields for the Uu
- Page 235 and 236:
LISADLISA 1. Uus-Pärnu ümbruse ka
- Page 237 and 238:
LISA 3. Uus-Pärnu raeametid 1500-1
- Page 239 and 240:
Berndt Hessels 00 N. N. (Hinrich Gr
- Page 241 and 242:
LISA 5. Vääringu-, mõõdu- ja ka
- Page 243 and 244:
PUBLITSEERITUD ALLIKADAKTEN und Rez
- Page 245 and 246:
CLARK, P. 2003. Improvement, Policy
- Page 247 and 248:
KALA, T. 2002. Vaimulike elatusviis
- Page 249 and 250:
LÖWIS OF MENAR, K. von. 1897. Ausg
- Page 251 and 252:
RUSSWURM, C. F. W. 1880. Nachrichte
- Page 253 and 254:
KÄSIRAAMATUDARBUSOW, L. (sen). 191
- Page 255 and 256:
CURRICULUM VITAEName: Inna Jürjo (
- Page 257:
19. REILI ARGUS. Eesti keele muutem