Download (4Mb) - E-Ait

1541. aastal sai Uus-Pärnu rae liikmeks Johann van Acken, klaassepp (glaeswerder). KuigiHeinrich Laakmann tõrgub teda käsitööliseks pidamast, on linnaraamatus mehe nime järelseisvat ametinimetust “klaassepp” raske kuidagi teisiti tõlgendada. 624 Nähtavasti oli teguhinnatud ja hea oma ala meistriga, pigem kunstnikuga. Ilmselt hakati Liivimaal keskaja lõpul javarasel uusajal kunstniku elukutset kõrgelt väärtustama. Tallinnas võeti näiteks kunstnikLambert Glandorp 1536/37 vastu Suurgildi. 625 1566. aastal valiti Uus-Pärnu raadi kohalikulihuniku Michel Loyseneri poeg Jacob. Jacobi vend Antonius (Tonnies) oli 1567. aastalKuressaare bürgermeister. 626 Käsitöölise perest pärit raehärra ja veel enam bürgermeister – seeoli Liivimaal võimalik vaid väikelinna tingimustes. Suures linnas oli linnavalitsemine kindlaltkaupmeeskonna käes, aga väikelinnas olid raehärrad hoopis mitmekesisemat seisuslikku jasotsiaalset päritolu. Nii oli käsitöölisest bürgermeister Vana-Pärnus, 1551. aastal sai sellekskatusepanija Pawel Schmidt (de deckemacker). 627 Aadlipäritolu raehärradest on 16. sajandiesimesel poolel peale Uus-Pärnu teateid veel Viljandist, Narvast ja Võnnust. 628 Samas tuleb agamainida, et näiteks käsitööliste pääsemine raadi ei olnud igal pool ja alati seotud linna suurusega,see sõltus ka õiguslikest traditsioonidest. Janusz Tandecki osutab, et kui mõnedes hansalinnades(Dortmund, Goslar, Wismar, Kiel, Nordhausen, Magdeburg) oli käsitöölistel võimalik osaledaraeliikmete valimistel või saada isegi raadi valitud, siis teistes (Lübeck, Hamburg, Bremen,Lüneburg), sh ka Preisi hansalinnades oli käsitöölise raehärraks saamine välistatud. 629Üksikud erandid välja arvatud, valiti Tallinnas raehärrasid Suurgildi vanemate pingist. KuivõrdUus-Pärnust pole säilinud kaupmeeste gildi vendaderaamatut, ei ole võimalik välja selgitada, kasseal kehtis sama põhimõte. Küllap leidus Uus-Pärnu raehärrade hulgas endisi gildivanemaid,kuid kindlasti ei olnud see raehärraks saamise kõige tähtsam eeldus, sest vaevalt jõudis Johannvan Lynthem olla gildi oldermann, kui ta 1518. a linna ilmus ja juba 1519. a raadi valiti. Samakehtib Berndt Stolterkampi ja Nicolaus Barenfeldti kohta. Tähelepanu väärib seegi, et Liivimaasõja eelsest ajast ainsat nimeliselt teada olevat oldermanni, Dam van dem Brami, ei valitudkunagi raadi. Ka 16. sajandi teisest poolest on Uus-Pärnust teada mõningaid Suurgildi oldermanne,kellest ei saanud raehärrat (Hans Focke (enne 1575), Berndt Frones (1591–1593), HansSchwannigk (1593–1595), Johann Schütze (1596–1599)). Sellest ei pea tingimata püüdma väljalugeda rae ja gildivanemate vastasseisu, kuigi teatavat opositsionäärluse vaimu sellest õhkub.16. sajandi esimesel poolel kuulus Uus-Pärnu raeliikmete ja gildivanemate, s.t linna eliidi hulkamitu Saare-Lääne piiskopkonna endist ametnikku. 630 Mis ajendas üht või teist neist isikutestUus-Pärnusse elama asuma, on raske arvata, kuid ilmselt tuleb seda käsitada kui nende karjääriedasiarengut ning sotsiaalse seisundi ja prestiiži tõusu. Üks sellistest meestest oli Joachim624625626627628629630Vt lähemalt V ptk.Anu Mänd. Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsest karjäärist hiliskeskaegses Tallinnas. —Acta Historica Tallinnensia, 2005, 9, lk 173.PA, lk 256, nr 229. Erich Seuberlich väidab, et Antonius oli ametilt kullassepp, viidates Uus-Pärnulinnaraamatule, samuti õuekohtuarhiivile, vt Erich Seuberlich. Beiträge zur Geschichte der baltischenGoldschmiede. Die Goldschmiede der kleinen Städte. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichteund Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1912, lk 189. Mis Uus-Pärnu linnaraamatussepuutub, siis kullassepaks pole Antonius Loyseneri kordagi nimetatud.PA, lk 63, nr 2.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 199.Janusz Tandecki. Stellung der Handwerker und ihrer Zünfte in den hansischen Städten – soziale Wirklichkeitund ihre Wahrnehmung. — Die Bild und die Wahrnehmung der Stadt und der städtischen Gesellschaft imHanseraum im Mittelalter und in der frühen Neuzeit. Roman Czaja, Hg. Toruń 2004, lk 184, 185.Vt Inna Põltsam. Saare-Lääne piiskopkonna vasallide ja ametnike karjäär ning tegutsemine Uus-Pärnus16. sajandi esimesel poolel. — Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004,lk 99–113.75