Download (4Mb) - E-Ait

ohkem. Nähtavasti oli annetustest saadud tulu Uus-Pärnu kirikhärrale märkimisväärne sissetulek.Sellele viitab ka bürgermeister Johann van Lynthem (hadde in unßer stadt nicht groeththo maenen, bßunder dat offer). 1697 Tegelikult ei kuulunud sugugi mitte kõik kirikus tehtudannetused kirikhärrale, vaid vastavalt Riia peapiiskopi Henning Scharpenbergi statuudileaastast 1428, läks osa annetustest, olenevalt sellest, millal või kus need olid tehtud, kirikueestseisjatele kiriku ehitus- ja remondirahaks. 1698Kirikuteenrite sissetulekute kohta on samuti üht-teist teada. Nikolai kiriku raamatu järgi saiköster vöörmündritelt igal aastal 10 vakka rukist ja 2 marka. Selle kahe marga eest pidi ta igapäev keskpäeval kella lööma: 9 korda, kui kell oli 12; samuti helistama hommikul Ave Mariakella. Orelimängijale maksti aastas 4 marka, 2 lihavõteteks ja 2 mihklipäevaks. Kellameestelemaksti kellalöömise eest kolmel päeval jõuluajal 6 killingit, lihavõtete ja nelipühade ajalsamapalju, teiste suurte pühade ajal kaks killingit ja apostlite päevadel üks killing. 16997.1.2. Linna peakirikUus-Pärnu suurim ja uhkeim pühakoda oli eeldatavasti 14. sajandi alguskümnendil valminudNikolai kirik (hovetkerke). Algselt oli tegu kodakirikuga, mis hiljem basiilikaks ümberehitati. 1700 Dokumentaalselt tõestatavad suuremad ehitustööd käisid kirikus 1420. aastatel. 17011524. aasta tulekahju järgsest ajast pärinesid kiriku tähtvõlvid nii kesk- kui ka kõrvallöövides.Need ehitas 1528/1529. a üks Tartu meister. 1702 Kiriku kooriosas säilisid vanad ristvõlvid, kakiriku massiivsed ristikujulise läbilõikega piilarid ja neist kantud teravkaarsed, kesklöövikõrguse juures madalalt mõjuvad arkaadid olid pärit algsest ehitusest. 1703 Nikolai kirik ei oletänapäevani säilinud, hoone õhati pärast II maailmasõda. Kahjuks jäi enne pühakoja hävimistkirjutamata selle ehitust ja ajalugu käsitlev põhjalik uurimus. Seda, milline nägi kirik väljaoma hiilge- ja uhkuseaegadel, saab põgusate kirjalike teadete põhjal ainult ette kujutada.Kõige põhjalikuma ülevaate Nikolai kirikust annavad bürgermeister Johann van Lynthemimälestused. Tema teadetel oli vahetult reformatsioonieelsel ajal kirikus peale peaaltari (oberstealtaer) veel kümme kõrvalaltarit: Püha risti ja Jumalaema altar, 11 000 neitsi altar, samuti PühaAnna, Püha Erasmuse, Püha Eligiuse, Püha Ewaldi, Püha Barbara, Püha apostel Jaakobuse ningkompanii Jumalaemale pühitsetud altar. 1704 Võrreldes Tallinna kirikutega ei olnud Nikolaikiriku kõrvalaltarite arv midagi erakordset, pigem küllaltki tagasihoidlik. Tiina Kala andmeteloli 1520. aastatel Niguliste kirikus u 31, Oleviste kirikus u 31 ja Pühavaimu kirikus u 17 kõrvalaltaritvõi kabelit. 1705 Keskajal ei püsinud kiriku kõrvalaltarite arv ajas muutumatuna. See kehtibka Nikolai kiriku kohta. Nimelt on Uus-Pärnu kirikute ja altarite kohta andmeid n-ö kolmestseisust: 1491. aastal koostatud Hans Slythere testament heidab valgust Uus-Pärnu kiriklikeleoludele 15. sajandi lõpul, 1706 Nikolai kiriku raamat 16. sajandi algul ning bürgermeister Johann1697169816991700170117021703170417051706PA, lk 144.Vt PA, lk 121–122, nr 4.PA, lk 121, nr 3.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 56.TLA, B. D. 5 I b, l. 6.1524. aasta tulekahju järgsete ehitustööde kohta vt ptk 5.3.2.Parek, Pärnu sajandeis, lk 13.PA, lk 144.Tiina Kala. Tallinna raad ja katoliku kirik reformatsiooni algaastail. — Muinasaja loojangust omariikluseläveni. Koost Andres Andresen. Tartu 2001, lk 156–159.Revaler Regesten III, nr 51. Testamendis on tehtud annetusi Nikolai kiriku Ewaldi, kompanii jaJumalaema altarile, Püha Ristile, Barbara ja Jaakobuse altarile, Katarina ja Margareta ehk hommikumissaaltarile; Püha Ihu gildile vigiiliateks ja hingemissadeks; Püha Ihule Nikolai kirikus; Püha Jüri kirikule;188