Download (4Mb) - E-Ait

järgi tulesurm määratud ainult nõidumise ja mürgitamise eest. 789 Samas oli süütajate, nagu kaketserite, nõidade ja sodomiitide karistamine tulesurmaga Euroopa õiguspraktikas üldlevinud. 790Ka Tallinna 16. sajandi kohtupraktika tunneb süütamise eest tulesurma mõistmist. Nimeltmäärati selline karistus 1500. a Mustpeade maja süütamise eest. 791Uus-Pärnu linnaraamatus leidub lühike dateerimata sissekanne ordu maamarssali, Pärnukomtuuri, Karksi vana foogti ning kogu rae ees raehärra Peter Helwichi ja Johann Peyni vahelsõlmitud kokkuleppe kohta. Sellest selgub, et samanimelise raehärra poeg, Tonnies Laer, olikunagi tapnud Peteri veresugulase. Osapoolte vahel lepiti kokku, et Johann Peyn maksab PeterHelwichile valuraha 50 Riia marka, sellega pidid lõppema edasised võimalikud kaebused janõuded nii Peteri kui ka tema sugulaste poolt. 792 Peter ja Tonnies olid kälimehed, mis seos agaoli Johann Peynil Tonnies Laeriga, jääb andmete puudusel teadmata. Riia õiguse järgi tulitapmise eest maksta eluga. 793 Kuid õigus andis ka võimaluse, et kokkuleppel tapetu omastega onvõimalik kuritegu lunastada teatud rahasummaga. 794 Võib-olla oli 50 marka kuriteo lunastamiseksmääratud summa ning Johann Peyn Tonnies Laeri volitatud isik, kuivõrd Laer ise võispeljata kohtu ette ilmumist.Kriminaalkroonika valdkonda kuulub ka Jurgen Wendti vahistamine 1554. aastal. Saare-Läänepiiskopi kirjast Uus-Pärnu raele selgub, et Haapsalu kiriku toomhärra Johan Teuffelli õepoeg olilinnas purjus peaga märatsenud, nii et ta tuli lausa vangitorni rahunema viia (in verhafftunggefengklich uffgenhomen). Piiskop palub talle armu heita, sest tema tegu oli põhjustatud ülemäärasestjoomisest, mitte kuritahtlikkusest. 795 Kirja kirjutamise aega (28. veebruar 1554)silmas pidades on võimalik, et põhjuse ülemääraseks alkoholi pruukimiseks andsid Wendtilevastlapäeva pidustused (04.–06. veebruar 1554).3.4.3. Linna “politsei”Linnavalitsus andis jooksvalt välja määrusi, mis pidid tagama avalikku rahu ja korda,lämmatama luksust ja liigseid kulutusi, tagama headest kommetest kinnipidamist, juhtimakodanikke jumalale meelepärast eluviisi elama jne. Need rae määrused leidsid tee kodanikumäärustesseehk bursprake’desse. Väidetavalt sai traditsioon raemäärusi bursprake’desse kirjapanna Liivimaal alguse 13. sajandil. 796 Riia õiguse järgi loeti bursprake avalikult raekoja eeskõigile linnaelanikele teadmiseks ette igal aastal pühapäeval enne mihklipäeva. 797 Uus-Pärnustehti seda nähtavasti quasimodogeniti pühapäeval. Uus-Pärnu vanim säilinud 24 artiklistkoosnev kodanikumäärus pärineb 15. sajandi lõpust, 798 sisaldades peamiselt politseilise iseloomugamäärusi avaliku korra, heakorra, julgeoleku jms tagamiseks. Esimese punktina nõudisbursprake kõigilt linnaelanikelt viisakat suhtumist ja kõnepruuki naiste ja neidude, aadlike jaraehärrade suhtes. Linnaelanikel keelati trahvi ähvardusel mitmesuguste hasartmängude789790791792793794795796797798Denkwürdigkeiten des Bürgermeisters von Pernau Johann van Lynthem aus den Jahren 1519–1526.Richard Hausmann, Hg. — S-B IV, lk 161.Reinhard, Lebensformen Europas, lk 352.Eugen von Nottbeck. Die alte Criminalchronik Revals. Reval 1884, lk 34.PA, lk 169, nr 42.QRS, lk 186, IX, 3.QRS, lk 186–187, IX, 4–7.DRA, Øsel stift, Registrant 3B, l. 112: …daß ermelter Jürgen Wendt auß keinem fürsetzlichen muthwillen,Sondern mher turch drunckenheit ader auch anderer verursachung tzu den handtlungen verfürt,…Zühlke, Bremen und Riga, lk 172.QRS, lk 140 § 1; lk 141 § 1.Richard Hausmann. Die Bursprake von Pernau aus dem Ende des 15. Jahrhunderts. — Sitzungsberichteder Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. IV. Pernau 1906, lk 125.94