Download (4Mb) - E-Ait

kassasse kõigest 50 marka aastas. 734 Sissetulekuallikaid oli Uus-Pärnul mitu, iseasi, kui paljutulusid nendest reaalselt laekus. Näiteks kuulus linnale pool kohtutuludest, kuid millist aastatulusee tähendas, on võimatu öelda. Määratlemata suurusjärgus tulu laekus ka 1420. aastal orduloovutatud privileegist, mille järgi läks pool pärijateta jäänud varast linnale kaitsekindlustusteehitamiseks. Linnakodanikuks vastuvõtmisel ja kodanikelt nõutud kodanikuraha kuulus samutilinna tulude poolele. Bürgermeister Lynthemi mälestuste järgi laekus vaekojast linna heakskeskmiselt 20–25 marka aastas, 735 turulettide ja poodide üürist 32 marka. 736 Lynthemi väitel eisaanud linn üldse (krundi)rendiraha, sest kõik läks kirikule. 737 Isegi kui laekunud tuludest piisasnormaalsel ajal linna majandamiseks, oli tulekahjude tekitatud kahjude tasategemiseks nendestsummadest kahtlemata vähe.Kui Johann van Lynthem valiti 1519. a raeliikmeks, olid linna finantsid küllalt masendavasseisus. Linnavalitsusse saanuna alustas Lynthem sihipärast tegevust. 1519. aasta sügisel esitas takoos Berndt Stolterkampiga vanadele raeliikmetele arupärimise selle kohta, mida on ette võetudlinna laosest välja toomiseks. Veendunud linnavalitsuse jõuetuses, haaras Lynthem ise initsiatiivija asus aktiivselt linnale sissetulekuallikaid otsima. 1520. ja 1523. aasta läbirääkimistetulemusena loovutas ordu Uus-Pärnule Reiu küla, tunnistades, et tulekahju ja katku ning toidusekaotamise tõttu (brandes und pestilenten halven, ock sunst affbrock erer neringe halven) onlinnal raske toibuda. 738 Reiu küla pärast orduga peetud läbirääkimised näitavad ilmekalt, etolgugi ordu toel raeliikmeks tõusnuna, ajas Lynthem raes siiski linna, mitte ordu asja. Lynthemimälestuste järgi kandsid linna heaks koormisi “linna ees” elanud talupered. 1526. aasta paiku olineid 13, 1543. aastaks oli nende arv tõusnud 18-le. Talupojad maksid nii rahalist maksu kui kaodra- ja rukkikümnist. 1520. aastatel laekus nendelt 30 marka aastas, 1543. a oli see summatõusnud 44½ margale. 739 Talupojad Reiu külast (6 talupoega) maksid 1526. aasta paiku linnale15½ marka (vakuraha, bockhaegen ning kubjas üksinda maksis kordengeldt’i), lisaks määramatakoguses kümnisevilja. 740 1543. a oli kuuele talupojale lisandunud Reidesu Jürgen ning kõik Reiutalupojad kokku maksid linnale 16 marka ja 24 killingit. 741Linna tulude tõstmiseks kehtestati Lynthemi initsiatiivil aktsiisimaks importkaupadele,1525. a importveinile ja -õllele ning 1538. a soolale. 742 Kui palju aktsiisimaks linnale aastasreaalselt sisse tõi, seda ei ole muidugi võimalik hinnata. Täiendavaid ressursse andis kirikuvarasekulariseerimine 1525. aasta kevadel. Nikolai, Pühavaimu, Gertrudi ja Jaani kiriku vöörmündridpidid esitama raele kiriku rahalisest seisust ja varadest ülevaate. Sularaha ja enamikväärisasju viidi hoiule raekotta, et hakata seda linna ja kodanikkonna üldiseks hüvanguks ärakasutama. 743 Enne reformatsiooni läks linnakaaludel kaalutud lina raha Jumalaema kabelileküünaldeks, 744 pärast 1525. aastat jäi seegi raha küllap linna käsutusse. Niisamuti hakkas linnalekinnisvaraomanikelt laekuma krundirenti, mis varem oli läinud kirikule. Heinrich Laakmanniarvestuste järgi laekus seda 1543. aasta pärusraamatu põhjal linnast 268 marka 6 killingit ningeeslinnast 26 marka 33 killingit. 745 Sissetulekute hulka, mille suurust ei ole võimalik kindlalt734735736737738739740741742743744745PA, lk 144.PA, lk 141: … dy ander helfte gehoreth deme weger.PA, lk 141.PA, lk 140.PA, lk 141.PA, lk 140, 303.PA, lk 141.PA, lk 304.Soolaaktsiisi võeti võõrastelt kodanikelt ja kaubasellidelt. PA, lk 141–142.Vt ptk 7.2.PA, lk 140.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 90.88