13.07.2015 Views

Download (4Mb) - E-Ait

Download (4Mb) - E-Ait

Download (4Mb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Pildirüüste kui rituaalne vägivallaakt pühapiltide ja -kujude vastu oli iseenesest selgem võiselgemini tajutav rajajoon üleminekul vanalt õpetuselt uuele, vanalt kirikukorralduselt uuelekui kirikuvara sekulariseerimine. Võib-olla just vajadus n-ö täpse piiritõmbamise järele viiskivältimatult pildirüüsteni ka Uus-Pärnus. Kirikuvara sekulariseerimise suhtes valitses rae jakogukonna vahel üksmeel, kuid oli veel teisi küsimusi, mis vajasid lahendamist, aga millelahendamiseni nähtavasti ei jõutud. Eelkõige puudutab see evangeeliumiusu õpetaja ametissevõtmist, talle palga maksmist jms. Nimelt seadsid gildivennad oma parema äranägemise järgikogudusekirikus ametisse jutlustaja. Nikolai kirikhärra määramise õigus oli aga ainult ordul.Pole võimatu, et just nende küsimuste ümber, mille lahendamata jätmine takistas uue kiriku ülesehitamist,tekkisid pildirüüsteni viinud pinged. Raearvete 1527. aasta sissekande järgi makstijutlustajale palka 21. märtsil, 1906 võib-olla oli varakevade näol tegu traditsioonilise töötasudeväljamaksmise ajaga? Nii on üks võimalus, et pildirüüste vallandumine Uus-Pärnus oligi seotudgildivendade ametisse seatud jutlustajale palga väljamaksmisega, millest raad keeldus vms.Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. 1907 AinultHeinrich Laakmann on teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus eiole 16. sajandist ühtegi teadet. 1908 Kahtlemata liikus aga Uus-Pärnus, nagu ka teisteshansalinnades vallalisi kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse ideede kandjad ja levitajad,linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste ühed initsiaatorid. Kuidas ka ei olnud, igatahes annabsündmuste käik tunnistust linnarae ja -kogukonna vastasseisust Uus-Pärnus. Kehv majanduslikolukord ja uued religioossed ideed moodustasid pinnase, millel kasvas kodanikkonnarahulolematus linnavalitsuse ja selle tegevusega. Pärast kiriku rüüstamist pööras rahvas omameelepaha otseselt linnarae, eriti ühe bürgermeistri – ilmselt Johann van Lynthemi – vastu. 1909Pole imestada, et see kaaskodanike meelt pahandas, kuidas lina- ja viljakaupmees Lynthemvastupidiselt üldisele viletsale ajale, tulekahjudest põhjustatud laosele ja näljahädale üha enamrikastus. Oma varanduse suurendamisel näitas bürgermeister üles silmapaistvat agarust, ainuüksitema enne 1526. aastat omandatud kinnisvarade hulk väärib tähelepanu. 1518. aastal läkstema valdusesse kivimaja koos aida ja aiaga, 1521. a õuemaa Riia väravate lähedal koos väikesepuuviljaaiaga, 1524. a ostis ta raelt tühja maalapi oma elumaja lähedale, et sinna keldrit ja aitaehitada. 1910 Lisaks sai 1523. a klaassepp Ciriacus Fuerbachilt algul pandiks, hiljem päriseksraekoja kõrval turuplatsi ääres asunud elumaja. 1911 Väärib tähelepanu, et kui pildirüüste toimus15. märtsil, siis 10. märtsil lasi bürgermeister Lynthem rae ees oma nimele vormistadasellesama klaassepa maja, mis oli tulekahjus maha põlenud, aga mille Lynthem üles ehitas. 1912Kahtlemata võis see tekitada kaaskodanikes küsimusi, kust võttis ta selleks kõigeks vahendid,kas ei võinud see tulla kellegi teise, s.o linnarahva arvelt? Milles täpsemalt Lynthemitsüüdistati, see tema kirja pandud mälestustest paraku ei selgu.Kaaskodanike mahasurutud meelepaha pääses pildirüüste ajal valla. Asjatult püüdsid mõlemadbürgermeistrid Johann van Lynthem ja Lammert Kallenberch rahvast mõistlikkusele kutsudaning palusid neil 14 päeva kannatada, 1913 milleks täpsemalt, seda Lynthem oma ülestähendustesei maini. 1914 Katsed rahvast maha rahustada ei kandnud algul vilja, sest raes endas puudus üks-190619071908190919101911191219131914PA, lk 293, nr 30.Vt nt Arbusow, Die Einführung der Reformation, lk 471. Vrd Kuhles, Die Reformation in Livland, lk 154.Laakmann, Zur älteren Geschichte der Grossen Gilde in Pernau, lk 50–51.PA, lk 148.PA, lk 170–172, nr 47.PA, lk 167, nr 37.PA, lk 172, nr 48.PA, lk 148.Sellest ei pea veel järeldama, et Lynthem pidas silmas mingit kahe nädala pärast aset leidvat sündmust,milleni ta palus oodata. Kaks nädalat võis vabalt tulla lihtsalt tolleaegsest õiguspraktikast, see oli tähtaeg,mida linnaõiguse järgi anti mõningatel juhtudel mingi toimingu sooritamiseks vms. Vahest küsis Lynthem207

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!