Download (4Mb) - E-Ait

oma hobune ja vanker. 1226 Seega valitses oluliselt teine situatsioon kui transiitkaubanduskeskusesTallinnas. Võimalik, et 16. sajandi esimesel poolel, kui linnas käis pidevalt hoogneehitustöö, oli voorimehi Uus-Pärnus siiski rohkem, kuivõrd just nemad vedasid peale mitmesugustekaupade kohale ehitusmaterjali: palke, kive, lubjakivi jms. 1227 Rolf Sprandel juhibtähelepanu, et keskajal esines linnati tähelepanuväärseid erinevusi käsitöö struktuuris. Nt oliRostockis väga arenenud kandjate amet, Hamburgis seevastu oli jälle vähe kandjaid, ometi olidmõlemad sadama- ja kaubalinnad. Hamburgis nimelt tegid transporditöid sulased, seal ei olnudkandjad nagu Rostockis iseseisvad väikeettevõtjad, vaid integreeritud perekonda. 1228 Seeseletaks ka, miks Uus-Pärnus oli ametis nii vähe voorimehi, linnas oli ilmselt kujunenud tava, etiga majapidamine tegi selle töö ära oma jõududega (“igal kodanikul oli oma hobune ja vanker”).Uus-Pärnu raekoja ühes tiivas paiknenud vaekojas töötasid kaalujad (weger). Need kaksametnikku olid rae poolt ametisse seatud ja vannutatud ning said raelt palka. 1229 Vaekojas lasidkaupmehed kontrollida oma ekspordiks mõeldud kauba kaalu ja mõõdu õigsust, vaekojakasutamine oli tasuline. Kui raad otsustas kehtestada mõnele importkaubale aktsiisimaksu, siispidid selle välja arvestama ja sisse kasseerima samuti kaalujad. 1230 Linnakaalud olid linnalearvestatav sissetulekuallikas (nn kaaluraha).Suhteliselt palju oli Uus-Pärnus ametis arste-habemeajajaid (arste, barbirer). Dokumentaalselton vaatlusalusest ajavahemikust jälgitavad 5 selle ameti esindajat. 1509. aastal on mainitud ka(looma?)arsti, kes ravis terveks Tallinna raesaadiku hobuse. 1231 Uus-Pärnu arstide-habemeajajatetööpõld oli lai: juustelõikus, habemeajamine, kirurgitöö, aadrilaskmine ja ravitsemine. Tallinnasoli habemeajaja-kirurgi ülesandeks muu hulgas salvide, plaastrite ja pillide valmistamine, 1232Uus-Pärnus oli nende tööks ilmselt ka kõigi teiste ravimite valmistamine, sest apteekri kohta onesimesed teated alles aastast 1595. 1233 Arsti ja habemeajaja ameti vahel ei olnud selget vahet. Niion Jurgeni ametinimetus kord de arste kord de barbier. 1234 Omaette küsimus on: kas Uus-Pärnusoli ametisse seatud ka nn linnaarst? Üks võimalik kandidaat sellesse ametisse on mester Veltinde arste, kelle tarvis lasi raad 1545. aastal ehitada ühe kambriga elumaja (bude). 1235 1559. aastalelas ka Jurgen, de arste, raele kuuluvas majas. 1236 Kas nende puhul võis olla tegu õppinudarstidega, pole siiski kindel. Näiteks Narvas kandis 1548. aastal tiitlit de arste erialase haridusegaarst. 1237 Samas õpetatud arsti nimetati keskajal üldiselt physicus.Mainima peab ka kirikus ja koolis tegutsenud ametimehi. Linn maksis pärast kirikuvaradesekulariseerimist Uus-Pärnus palka kooliõpetajale, köstrile, organistile, saksa ja mittesaksajutlustajale, kirikuteenritele (sh kellamehele). 1238 Orelimängija (orgeliste) ja kooliõpetaja(scholemester) koos õpilastega olid teadaolevalt ainsad, kes linnas muusikat tegid. Nimeltpole Uus-Pärnu allikates kordagi mainitud pillimehi, samas on väga ebatõenäoline, etsuuremaid pidustusi peeti ilma pillimänguta.1226122712281229123012311232123312341235123612371238EAA, 711, l. 229p.Vrd Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 159.Rolf Sprandel. Der handwerkliche Familienbetrieb des Spätmittelalters und seine Probleme. — Haus undFamilie in der spätmittelalterlichen Stadt. Alfred Haverkamp, Hg. Städteforschung Bd. 18. Köln, Wien1984, lk 328–329.PA, lk 140.PA, lk 141.UB, Zweite Abteilung. Bd. 3. Leonid Arbusow, sen., Hg. Riga, Moskau 1914, lk 474, nr 652: Item nochstunt dat krancke pert tor Parnouw 6 wecken; geven den arsten und beslan und vor fouder in all 6 mc.Nottbeck, Neumann, Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval, lk 80.EAA, 711, l. 162p.PA, lk 244, nr 204.PA, lk 288, nr 15. 1545 on Veltin kirjas kui barbier; 1559 aga juba kui “arst”, vt PA, lk 220, nr 147.PA, lk 244, nr 204.Süvalep, Narva ajalugu, lk 306.Vt PA, lk 288, nr 16.138