Download (4Mb) - E-Ait

16. sajandil, kui ka Liivimaa suurte linnade hansakaupmeeste huvi keskendus varasemastrohkem kohalike põllumajandussaaduste väljaveole, tähendas see tugevnevat võitlust Liivimaasiseturul talupoegade toodangu pärast. 878 Vastastikku seisid suurte ja väikelinnade huvid ningvõib-olla veelgi teravamalt mõisnike ja linnade huvid. Tallinna kaupmehed tungisid Uus-Pärnutagamaale. Näiteks müüs Tallinna kaupmees Helmich Ficke aastatel 1506–1516 Pärnu ordukomtuurikülades talupoegadele soola, räimi ja katlaid. 879 Tori kihelkonnas oli tal kaheksasttaluperest üksteist klienti. 880 Võib arvata, et ka Uus-Pärnu kaupmehed üritasid tungida kaupakokku ostes suurte linnade lähitagamaale. 881 Mõisnike kaubanduslikud huvid puudutasid niiimportkauba edasimüümist maal kui ka talupoegade toodangu eksporti. Uus-Pärnu raesaadikutemärgukirjas Liivimaa maapäevale 1546. a kaevatakse, et paljudes kohtades maal müüaksemõisates soola, heeringat, rauda ja kõiksugu talupojakaupu, nii et maamees ei tarvitsegi enamlinna või laadale tulla. 882 Samal aastal Tallinna raele saadetud kirjas teatavad Uus-Pärnu linnaisad,et üks Saaremaa aadlimees olevat koguni kolm laeva vilja täis laadinud, et seda üle RiiaLübeckisse saata. 883 Talupoegadelt kauba ülesost põhjustas 1550. aastatel suure tüli Pärnu ordukomtuuriRutgar Wulffi ja Tallinna kaupmeeste vahel. Lääne- ja Pärnumaal talupoegadeltkaupu üles ostnud Tallinna kaupmehe Arndt Reieri teenri Hinrich Molleri laskis komtuur 1555.aastal Tori mõisavalitsejal kinni võtta ning tema kaubad ärandada. 884 Komtuur pahandas, et kuiasjad nii edasi lähevad, siis ei saagi ta enam oma talupoegadelt vilja, lina jm ning oli seepärastandnud käsu kaubad linna, s.o Pärnusse viia ja mitte ülesostjatele müüa. Reieri seletuse kohaseltolid talle Lihula, Tori ja Koonga ametkonnas, Vigalas ja mujal ümbruskonnas 1000 talupoega(woll tausent pawern) võlgu. Komtuur märkis irooniliselt, et tema vakuraamatutes olevad talupojadkuuluvad järelikult teise mehe vakusesse. 885 Komtuur kaebas, et tema talupojad ei saaoma koormisi maksta, sest kaupmehed käivad maal ringi ja ostavad kõik üles (die vorkeufferaus den stetten habens alle wegk), seda oli komtuur juba kuus aastat näinud. 886Võitluses Liivimaa siseturul jäi Uus-Pärnu alla suurtele linnadele. Nii Tallinna kui ka Riia kaupmehedkahjustasid Uus-Pärnu kaupmeeste huve, kuid ka mõisnike püüded ise kaubandustharrastada tulid kõige rohkem kahjuks väikelinna kaupmeestele. 1546. aastast pärineb Uus-Pärnu raesaadikute märgukiri Volmari maapäevale. 887 Selles antakse teada, et mõisnike kaubaülesost talupoegadelt ning ilma hansakaupmeeste vahenduseta Lääne-Euroopasse saatmine polekahjulik ainult kaupmeestele, vaid ka talupoegadele, kes selle tagajärjel vaesuvad. Mõisnikeltnõuti talupoegade õiguse – kaupa vabalt linna turule tuua – aktsepteerimist. 888 JormaAhvenainen väidab, et 16. sajandil kasvas nii Vana- kui ka Uus-Pärnust vilja väljaveo maht. 889Kui Vana-Pärnu kohta see väide tõenäoliselt kehtib, siis Uus-Pärnuga on asi keerulisem. Isegi878879880881882883884885886887888889Vt lähemalt Niitemaa, Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte, lk 136 jj; vrd InnaPõltsam. Tallinn ja orduvõim 1346–1561. — Acta Historica Tallinnensia, 1999, 3, lk 9–11.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 148.Niitemaa, Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte, lk 238.1574 ostis üks Uus-Pärnu kaupmees Tallinna ümbruses lina kokku, vt Laakmann, Geschichte der StadtPernau, lk 148.TLA, B. r. 14, l. 325p.TLA, B. D. 5 I b, l. 36–36p.PA, lk 50–51, nr 20; TLA, f. 230, n. 1, s. B. j. 6 I: Kriminalsachen und Gerichtsprotokoll-Bruchstücke1500–1612, l. 163–165p.PA, lk 50, nr 20: … ich hette gemeint, ich hette meine pawern in meinen wacken buchern nun ich zusehe,so hat her sej in seinen wacken.PA, lk 51, nr 20.TLA, B. r. 14, l. 321–328p.Mõisnike kaupmeesteks muutumine oli vastuolus ka suurte linnade huvidega. 1541 kaebasid Tallinnakolm gildi ordumeistrile, et mõisnikud rikuvad keisrite, kuningate ja vürstide privileegidega kinnitatudvana tava, takistades talupoegadel oma kaupa linna tuua, vt Niitemaa, Der Binnenhandel in der Politik derlivländischen Städte, lk 203.Ahvenainen, Der Getreidehandel Livlands im Mittelalter, lk 163.104