Download (4Mb) - E-Ait

sh kodanikumäärus ehk bursprake. Kogu avalik elu linnas allus raele kui linna esindus- ja omavalitsusorganile.Iseenesest oli Uus-Pärnus kaks õiguslikku territooriumi – linn ja ordulinnus,viimasesse rae võim ei ulatunud.Uus-Pärnus kehtis Riia linnaõigus, selle iseenesest selge asja juures leidub aga paar momenti,millel on põhjust eraldi peatuda. Kuivõrd keskajast pole Uus-Pärnust säilinud ühtegi linnaõiguseteksti ning arvestades Riia linnaõiguse arengulugu, tekib küsimus: milline variant Riiaõigusest Uus-Pärnule annetati? Nimelt kuni nn 1300. aasta ümbertöötatud statuutideni oli Riialinnaõigus kestvas arengus. Üht etappi sellel teel tähistab Haapsalu linnaõigus. 753 Riia õigusHaapsalule on Riia varase linnaõiguse edasiareng, kuid ei tähendanud põhimõttelist uuendust.Tõsiselt muutus Riia õigusmaastik alles aastatel 1279–1294, kui Riia võttis üle Hamburgiõiguse. Selles puuduvad täielikult Riia varase õiguse paragrahvid. Millalgi 1294.–1303. aastavahel koostati nn ümbertöötatud Riia statuudid. 754 Viimaste puhul on tegu 11 osast ja 175 (209)artiklist koosneva linnaõigusega. 755 107 artiklit, s.o enam kui pool, pärinevad Riia jaoksmõeldud Hamburgi statuudist. Teine tähtis kirjalik allikas on Riia-Haapsalu statuut, millestainult 20 artiklit ei kajastu üldse Riia õiguses. Mõned artiklid pärinevad varasest Riia õigusest,samuti Lübecki õigusest ja Novgorodi II skraast. 756 Aga 40 (65) artikli jaoks pole teada ühtkieeskuju, need on spetsiaalselt Riia olusid käsitlevad, ilmselt Riia rae välja töötatud artiklid.Historiograafias valitseb seisukoht, et ordumeister annetas 1318. aasta privileegiga Uus-Pärnulenn 1300. aasta Riia linnaõiguse statuudid. 757 See võis nii olla, jääb ainult küsimus, millisteõigusnormide järgi elati linnas sel juhul enne 1318. aastat. Tundub ülimalt kahtlane, etkirjalikult fikseeritud õigusnormid puudusid üldse. Isegi Paide, mis polnud ordule strateegiliselttähtsam kui Uus-Pärnu, sai juba 1291. a linnaõiguse. Selles seoses väärib tähelepanu, kuidastoimus Paide linnale Riia õiguse annetamine. 30. septembril 1291. aastal koostatud linnaasutamisüriku koopia on säilinud 1555. aastal tehtud ümberkirjutisena. Paide kodanikud saidRiia linnaõiguse, aga siiski mitte nii laialdasi eesõigusi ja vabadusi, nagu oli Riial, vaid ainultosa, nagu oli sobiv tagasihoidlikule väikelinnale. Paul Johansen juhib tähelepanu protsessile,kuidas linnaõigust Paide jaoks ümber töötati. 758 Kodanikud tellisid Riiast ärakirja, lasid sellestvalmistada teise eksemplari ja saatsid orduhärradele lossi. Ühisel nõupidamisel arutati punktpunkti järel läbi, mõni jäeti välja, mõni lisati omalt poolt juurde ja nii kujunes Paidele kõlblikRiia õiguse redaktsioon. See esitati Saksa Ordu Liivimaa provintsikapiitlile Riias, kus sellekohta avaldati veel kord arvamust. Alles seejärel linnaõigus kinnitati ning kirjutati ümber kahessamasõnalises koodeksis, millest üks jäi kodanikele, teist hoiti alles lossis, et vajadusel järelevaadata õiguse käsikirja õigsust ning hoida ära kodanike omavolilisi lisandusi. Paide puhul onnäha, et ainult mõni aasta pärast linnuse asutamist (1265) ehk juba 1280. aasta paiku tekkis sellejuurde asula. 759 Uus-Pärnu kohal olid nii orduloss kui ka asula olemas ilmselt juba 1265. aastal,753754755756757758759Õigusajaloolises mõttes oli tegu ennekõike tavaõiguse üleskirjutusega. Ilmselt koosnes Riia-Haapsaluõigus algselt 71 artiklist, nendest on säilinud 60, lisaks on veel kahe artikli fragmendid. Võrdlus varaseRiia õigusega näitab, et 21 artiklit kattuvad täielikult, 13 artiklile on Riia õiguse artiklid olnud vähemastieeskujuks, 37 artikli kohta ei ole teada otsest allikat, aga suur sarnasus Põhja-Saksa, eeskätt Lübecki jaHamburgi linnaõigustega, viitab, et ilmselt võeti nendest eeskuju, vt Raoul Zühlke. Bremen und Riga.Zwei mittelalterliche Metropolen im Vergleich. Stadt – Land – Fluß. (Arbeiten zur GeschichteOsteuropas. Bd. 12). Münster, Hamburg, London 2002, lk 150.; Vt ka QRS, lk XXVIII jj. Lübecki ja Riiaõiguse suhete koht vt Sanita Osipova. Rigas Stadtrecht im Laufe des 13. Jahrhundert. — Hansa vakar –Hansa rīt. Hansa yesterday – Hansa tomorrow. Riga 2001, lk 162–167.Zühlke, Bremen und Riga, lk 152–153.; vt ka QRS, lk LIII–LXXXVIII.Zühlke, Bremen und Riga, lk 163.Zühlke, Bremen und Riga, lk 164.Norbert Angermann. Das Hamburgische Recht in Nordosteuropa. — Die Stadt im europäischenNordosten. Helsinki, Lübeck 2001, lk 71.Paul Johansen. Paide linna asutamisest. — Kaugete aegade sära. Koost Jüri Kivimäe. Tartu 2005, lk 67.Johansen, Paide linna asutamisest, lk 66–67.90