Download (4Mb) - E-Ait

1539. aastal võttis Johann van Lynthem ette eeskindlustuse rajamise linnamüüri edelapoolseleküljele. 161 Ta lasi linna kaitsekraavi Gertrudi kiriku ja Riia värava vahelisel lõigul laiemaks jasügavamaks kaevata ning ehitada tugevatest püstpalkidest tara ehk palissaadtõkke (eyn staketgesaeth langes dy stadth muer) 162 vallikraavi ja linnamüüri vahele (ock sunst twisschen demegraven unde der stadt muiren ein stacket vhan starcken balcken upsetten laten) 163 müüriesiselemuldvallile või selle välisküljele. Vallikraavi kindlustati palkide, vaiade ja mätastega. 164 Vallvõimuldkindlustuste teke militaararhitektuuris oli otseselt seotud tulirelvade arengu jalevikuga. 165 Linnamüüri esisel muldvallil oli võimalik kasutada suurtükke ning Uus-Pärnuseisukohalt oli see väga tähtis, sest alles 1546. a valmis linna ainus suurtükitorn. Eeskindlustusterajamine jätkus pärast bürgermeister Lynthemi surma, nii et 1556. a ümbritsestara kogu linna (ein stackeit umme der stadt). 166 Arheoloogilistel kaevamistel on leitud sellisetara jälgi u 7 meetri kaugusel linnamüürist. 167 Väärib märkimist, et muldvalli ehitamine Uus-Pärnu linnamüüri ette algas tähelepanuväärselt vara, sest näiteks Riias valmis esimene linnamüüriümbritsev muldvall ajavahemikus 1537–1548. 168Aastail 1538/39 lasi raad Diderich Boese maja juures müüri osaliselt maha kiskuda (osasellest langes ise vallikraavi) ning rajada sinna rondeeli (eyn rondeyll). 169 Boese maja asusotse Karja värava kõrval (ahn der karge porthe). 170 1540. aastal ehitati Diderich Boese majaning teise rondeeli (andern rondeyll) vaheline müürilõik 3,5 meetri kõrguseks. 171 Kahjuks onosa arveraamatu tekstist hävinud ning olemasolev ei lase saada täpset ettekujutust, mis idamüüriehitamisel õieti toimus. Näib, et 1530. aastatel ehitati müüri idaküljele kaks rondeeli,nendest üks Karja värava ette ja teine võib-olla Uue torni ette.Uus-Pärnu linnamüüri jõepoolsel küljel oli Gilditoa värav (gildestoven porthe) ja väike Jõevärav(kleine porthe), mille kaudu pääses sadamasse (vt lisa nr 2). 1563. aastal mainitakse linnamüürijõepoolsel küljel ka nn hädaväravat (noethporten), 172 mis oli tõenäoliselt vaid väravaavamüüritis. Veevärav jõepoolses linnamüüris, otse ordulossi eeslinnuse nurgatorni kõrval tulebilmsiks ainult 17. sajandi linnaplaanidel ning nähtavasti ongi see alles hilisemal ajal ehitatud. 173Läbi idamüüris paiknenud Karja (karrye porten) ehk Viljandi värava pääses eeslinnas asunudaedadesse ning sealt edasi linnaelanike ühiskasutuses olnud karja- ja heinamaadele, milleleviitavad nii värava kui ka selle juurest lähtunud eeslinna tänava nimi. Lõunamüüris oli kolmväravat: Riia (Rigesshe porthe), Ranna- (strand poerthe) ja Pühavaimu (Hellygen Geystesporthen) 174 värav. Nendest kõige suurem ja tähtsam oli kahtlemata Riia värav, mille juurestlähtus samanimeline tänav nii sees- kui ka väljaspool linnamüüre. 1533. aasta tulekahju järellammutati Riia värav maha, pool väravast ehitati üles juba aastail 1533/1534, aastail1538/1539 tehti seda veel kõrgemaks. 175 Heinrich Laakmann juhib tähelepanu, et õigupooleston Riia värava ja tänava nimetus ebaloogiline, kuivõrd kõige otsem Riia poole viiv tee161162163164165166167168169170171172173174175PA, lk 286, nr 9.PA, lk 286, nr 9.SRA, Livonica I:17, 19.09.1556.PA, lk 286, nr 9.Zobel, Linnaehitusest ja -kindlustustest, lk 42.PA, lk 239, nr 190.Arheoloogilised kaevamised Pärnus, Nikolai 7. Aruanne 1998. Käsikiri Pärnu Muuseumi Arheoloogia Kogus.Ojārs Spārītis. Städtebau in Livland und Kurland im 16. und 17. Jahrhundert. — Städtisches Leben imBaltikum zur Zeit der Hanse. Baltische Seminare Bd. 10. Norbert Angermann, Hg. Lüneburg 2003, lk 130.PA, lk 285, nr 9.PA, lk 317, nr 36.PA, lk 286, nr 10.PA, lk 247, nr 212.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 41.Hiljem nimetatud ka Sepa väravaks (smedeporthe), vt Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 41.PA, lk 282, nr 5; lk 285, nr 9.26