Download (4Mb) - E-Ait

Kas ja kui palju võis Uus-Pärnus olla säilinud opositsioonivaimu uuele usule, on raske hinnata.Evangeeliumiõpetuse lõplikus püsimajäämises ei saanud vähemalt esialgu küll keegi kindelolla. 1530. aastal sõlmis Tylemannus Ymmenhußen Uus-Pärnu raega lepingu, milles peetivõimalikuks vana kirikukorra juurde tagasipöördumist, s.t likvideeritud vikaariate taastamistning jumalateenistuste pidamist vana viisi ja tava järgi. 1952Reformatsiooniliikumine tekitas nagu Liivimaa ühiskonnas tervikuna, nii ka Uus-Pärnuväikeses kogukonnas n-ö polariseerumise. Isegi perekonnas toimus lõhenemine usulisel pinnal,nagu nt bürgermeistri Johann van Lynthemi perekonnas, kus ühest pojast sai toomdekaanTallinnas, aga teine siirdus õpetust saama “reformatsiooni hälli” Wittenbergi. 1953 Samas perekonnasolid vastuolus ka isa ja poja usutunnistused, kuivõrd bürgermeister Lynthem ise jäivanale kirikule truuks. Sõltuvalt ajahetkest kujunes linnas mitu “rindejoont”: kogukond versusraad, “vanausulised” versus evangeeliumiusulised, ordu versus linn, Liivimaa linnad versusteised seisused. Usupuhastus vallandas sotsiaalsed pinged. Uus-Pärnus tekkis rae ja kodanikkonnavastasseis pildirüüste ajal. Kas toimus nagu Tallinnas kaupmeeste ja käsitööliste,sakslaste ja mittesakslaste vaheliste suhete pingestumine, selle kohta puuduvad konkreetsedtõendid, kuid märke sotsiaalsetest vastuoludest leidub.7.3.3. Läänemaa “ususõda”Linna rahulik ülesehitus ning kultusliku ja kirikliku elu ümberkorraldamine sai kesta vaidmõned aastad, kui Uus-Pärnu sattus tahtmatult nn Läänemaa kodusõja keerisesse. Konfliktpuhkes Saare-Lääne piiskopi koha pärast. 18. oktoobril 1530 valisid toomkapiitel ja Saare-Lääne vasallid sellele kohale toomdekaani ja Tartu toomhärra Reinhold von Buxhövdeni.Viimasel oli aga toomkapiitli, eriti Läänemaa vasallide hulgas vastaseid, kelle juhiks oli Jurgenvan Ungern. Ettekäändel, et Buxhövden polnud veel hankinud oma valimisele paavsti kinnitust,valisid opositsiooniline toomkapiitel ja Läänemaa vasalkond 1532. a novembris uueks piiskopiksBrandenburgi markkrahvi Wilhelmi. Wilhelmi vend oli Saksa ordu kõrgmeisterAlbrecht, kellest pärast ordu sekulariseerimist 1525 sai Preisi hertsog. 1532. aasta novembrisjõudis Wilhelm Haapsallu, kus toomkapiitel ja Läänemaa vasalkond vandusid talle truudust.Wilhelm ähvardas vallutada Kuressaare, kui Reinhold ei anna alla. Nii puhkeski kodusõda.1532. aasta jõulude ajal rüüstasid Reinholdi sõjasalgad Hiiumaad ning vangistasid Hiiu- jaSaaremaa luterlikud pastorid. Wilhelm omakorda korraldas vasturüüsteretke.Just sellises olukorras saabus katsumusterohke 1533. aasta. Riia sündik Johann Lohmüllervahendab oma kirjades ärevaks tegevaid endeid. Nimelt nägi ordukantsler 25. veebruaril1533 Koonga mõisas öömajal olles virmalisi. Neil päevil aga sündinud Pärnus kahe peagavasikas ning Riias juhtunud seesama. 1954 Tõepoolest, saatuslikke sündmusi oli aasta täis: Riias,Tallinnas ning kõikjal üle Liivimaa möllas katk, 1955 maha põlesid Vana- ja Uus-Pärnu,ikaldunud viljasaagi tõttu jätkus kallinemise laine, 1956 rääkimata siis tegelikult kogu Liivimaadmingil moel puudutanud Läänemaa kodusõjast. Otseses seoses selle sõjaga oli Uus-Pärnu kuritahtliksüütamine 28. mail 1533. Tulekahjus hukkus pärusraamatu andmeil 34 inimest, sakslasija mittesakslasi. 1957 Linna tähtsamatest ehitistest hävisid Riia värav, Valge torn, VäikeKompanii. Tules oli vististi ka raekoda. Eriti tugevalt sai kannatada Riia värava ja Pühavaimu195219531954195519561957PA, lk 186, nr 79: “...unnd so yth ock forder szaeke were, dath dy neddergelechtenn vicarien inne vorrygennstandt unnd goddeßdyenste quemen nhae oelder wyeße unnd gewoenheyt widder op gerichtet werdenn ...”Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 122.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1525–1534), lk 384, nr 376.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1525–1534), lk 470, nr 470, lk 479, nr 481.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1525–1534), lk 470, nr 470.PA, lk 341.212