Download (4Mb) - E-Ait

Hiliskeskajal loeti Euroopa kirikutes pühakirja ette ambost ehk lugemispuldist, mis paikneskas letneri küljes või seisis koori lähedal põrandal. Uus-Pärnu 16. sajandi esimese pooleallikates kasutatakse läbivalt terminit jutlusetool (predickstoell). Evangeelse kirikuorienteerumine “sõnale” nõudis selle kuulutamise koha selget fikseerimist. Kantsel, kust loetiette Piiblit, katekismust ja peeti jutlusi, tõsteti reformitud kiriku interjööris eriliselt esile. 1763Eestist on esimestest uut ideoloogiat kandvatest kantslitest teateid 16. sajandi teisest poolest.Uus-Pärnu rae protokolliraamatus mainitakse kantslit (cantzell) esimest korda 1588. aastal. 1764Katoliku jumalateenistuse hiilgus ja toredus nõudis läbiviimiseks mitmesugust püha inventari:monstrantse, relikviaare, armulauakarikaid ja -kanne, pateene, tsibooriume jms. 1765 Uus-Pärnulinnaraamatud sisaldavad küllalt palju andmeid Nikolai kiriku kirikuriistade, peaasjalikultkirikuhõbeda kohta. Seoses kirikuvarade sekulariseerimisega kogusid kiriku vöörmündridühte kirstu kokku väärtuslikumad kirikuriistad, nagu suure kauni monstrantsi, ühe väikesemonstrantsi, tsibooriumi, vana kullatud õlitoosi, kullatud risti, 24 kullatud karikat kogu kirikupeale kokku, hõbedast viirukisuitsuti (wirokvath), kolm hõberisti, ühe hõbekarika, kaks rasketkarikat(?) (twe schwer unnde ein sulvernn kelck), 1766 4 pateeni. 1767 Enne reformatsiooni langeskirik ka kirikuvarguse ohvriks, nii oli osa kirikuhõbedat reformatsiooni ajaks juba kaotsiläinud. Nimelt 15. sajandi lõpul pani üks preislane toime kirikuvarguse Uus-Pärnus. 1768Heinrich Laakmann tõlgendab seda tegu kui kirikukriitikat. 1769Pole teada midagi Uus-Pärnu teiste pühakodade kelladest (klockke). Et Nikolai kiriku suuredtornikellad polnud päris ainsad, sellele viitab rae arveraamatu 1529. aasta sissekanne. Selle järgioli ühele Tallinna meistrile antud 7 leisikat (u 58 kg) vaske, et too valaks väikese kella ühtekabelisse (eynn kleyne kelock in eyne cappelle). 1770 1513. aasta suure tulekahju ajal põlesNikolai kirik nii tugevalt, et mõlemad tornid langesid sisse. Need ehitati peagi uuesti üles,seejuures sai suur torn u 43 meetrit kõrge, kooripealne torn aga umbes poole madalam, s.o 22-meetrine. Tornid kaeti plekiga ning üles pandi ka kokku 36 laevanaela (u 5868 kg) kaalunudkellad. 1771 Suur torn sai nii kirikukella(d) kui ka ajanäitaja (szeygher klockke) ningkooripealne väike torn Ave Maria kella – nagu oli olnud enne tulekahju. 1772 1524. aasta tulekahjushävisid Nikolai kirik ja selle kellad uuesti. Bürgermeister Lynthemi ülestähenduste järgikoguti pärast 1524. aasta tulekahju hoolega kokku kelladest järele jäänud metall, pandi seetünnidesse ja saadeti uute kellade valamiseks Riiga. 1529, kui ehitati valmis suur kirikutorn,pani meister Janos sinna üles kaks Riiast saadud kella: kiriku- ja seieritega kella. 1773Kellahelin oli keskajal midagi enamat kui lihtsalt akustiline signaal, see saatis inimest läbi koguelu. Siselinlikus kommunikatsioonis oli kelladel kui massimeediumil täita eriline roll, kelladkutsusid mitmesugustele talitustele, hoiatasid hädaohu eest, tervitasid külalisi, saatsid inimestviimsele teekonnale. 1774 Kellad olid akustilised ajanäitajad, nende helin jaotas päeva, märkidesära hommikuse äratuse, keskpäevase ja vespriaegse söögipausi ning kuulutades öörahu176317641765176617671768176917701771177217731774Kodres, Ehasalu, Kirikusisustus, lk 344.EAA, 711, l. 35: … zu mhermalen ghar spottisch auf cantzell in beiwesende vieler frembden hettegedacht… ; l. 35p: …vnd dergleichen sachen auff der cantzell zu repetieren oder zuvermelden.Kaalu Kirme. Kirikuhõbe. — Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Koost Krista Kodres. Tallinn 2005, lk 416.PA, lk 339, vrd lk 147.PA, lk 294, nr 34. Pateen e leivik, millelt ulatati oblaate armulaua sakramendi ajal.Quellen zur Geschichte des Untergangs III, lk 44, 305.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 126.PA, lk 280, nr 1.PA, lk 139.PA, lk 127, nr 21.PA, lk 279–280, nr 1.Münch, Lebensformen in der Frühen Neuzeit, lk 159.193