Download (4Mb) - E-Ait

õige nime all (by sinen rechten namen). 861 Mida see nõue tähendas, selgitab 1376. a Riiabursprake, kus seati tingimus, et heeringat tuleb müüa selle nime all, kus see on püütud jasoolatud, ning kalevit, kus see valmistatud. 862 Uus-Pärnu kodanikumäärus sätestas ka, et kuimõõdud on triiki täis ja kaalud kaalutud, siis tuleb kauba eest ära maksta. 863 See tähendab, etkokkulepitud kaubatehingule ei saanud anda tagasikäiku, seda ei saanud enam tagasi võtta.4.1.3. Kriitiline aeg linna kaubanduselusKaubanduselu Uus-Pärnus reguleeris linnavalitsus oma määrustega, samuti oli tarvis kinni pidadamaahärra või linnadepäevade poolt ettekirjutatust. Raad lähtus kaubanduse reguleerimiseleelkõige kaupmeeste ning laiemalt linna huvidest. See kehtib 1525. ja 1538. aastal kehtestatudaktsiisimaksude kohta, kui linn tahtis oma sissetulekuid suurendada. 864 Soolaaktsiisi, mida enne1538. aastat polnud võetud, nõuti võõrastelt kodanikelt ja sellidelt pool marka lasti soola pealt.Tõsteti ka soola kaaluraha: lasti soola pealt pidid oma kodanikud ja sellid maksma linnale8 killingit varasema 4 killingi asemel. Seevastu maahärra või linnadepäevade ettekirjutused eipruukinud üldse vastata Uus-Pärnu kaupmeeste huvidele, vaid võisid neid tõsiselt kahjustada.Üheks selliseks Uus-Pärnu kaugkaubandust halvanud määruseks oli nt linnaste väljaveo keeld.1540. aastad kujunesid Uus-Pärnu kaupmeestele halvas mõttes pöördeliseks. 1539. aastaVolmari linnadepäeval kaebasid Tallinna rae saadikud, et ordukäsknikud ja aadlikud laevatavadUus-Pärnust suurtes kogustes linnaseid välja, kuigi kolm suurt linna on odra ja linnaste meritsiväljaveo ära keelanud. 865 1541. aasta oktoobris peeti Uus-Pärnus Liivimaa linnadepäev, kus olidkohal Riia, Tartu, Tallinna, samuti Narva saadikud. Kokkutulekul arutati mitmesuguseid päevakajalisiprobleeme, sh linapraakimise sisseseadmist Liivimaal. Linnadepäevadel esitasid Uus-Pärnu raesaadikud kaebuse, et ordukäsknikud ja mõisamehed on oma “ebaharilikukaubandusega” liiale läinud. Riia, Tartu ja Tallinna saadikud aga heitsid pärnakatele ette, etnood ei hoolivat kehtestatud keeldudest ning vedavat otri, linnaseid ja linaseemet välja. Uus-Pärnu saadikud aga ei tahtnud oma kodanike peale süüd võtta, väites, et hoopis Viljandi komtuuriloli kasutada väike laev, millega ta lasi Pärnust linnaseid välja vedada. 866 1541. aastalkeelati linnadepäevade otsusega jätkuvalt linnaseid suurtes kogustes meritsi välja vedada. 867Väljaveokeeld puudutas kohalikke hansasadamaid. Eriti rasked tagajärjed tulenesid sellest Uus-Pärnu kaupmeestele. Linnadepäevade keeld ei tähendanud sugugi, et odrad ja linnased jäidLiivimaale, vaid seda, et väljavedu koondus uutesse sadamatesse. Vana-Pärnust, Maasilinnast,Kuressaarest, Salatsist, Haapsalust ja Virtsust veeti linnaseid ja otri edasi suures kogusesmeritsi välja. Kui Uus-Pärnu väljaveosadamana ära langes, otsiti kiiresti uusi võimalusi.Kaubanduspoliitilised otsused, mis mõjutasid Uus-Pärnu ja tema tagamaa tavapärasttoimimist, sundisid tagamaal kiiresti tegema ümberorienteerumisi. See näitab ilmekalt,kuivõrd olid nii talupoeg kui ka mõisnik orienteeritud välisturu jaoks tootmisele. Põllumajanduslikutoodangu saatmine Lääne-Euroopa turule oli muutunud Liivimaal elutähtsaks,selle katkestamine käsumeetodil ei andnud tulemusi.861862863864865866867PA, lk 343, § 8.Hausmann, Die Bursprake von Pernau, lk 131.PA, lk 344, § 15.Vt PA, lk 141, 142.TLA, f. 230, n. 1. s. B. r. 14: Landtags- und Städtetags-Recesse und Relationen (1533–1559), l. 579p.TLA, B. r. 14, l. 126p–127; Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 75.TLA, B. D. 5 I b, l. 46: … anno etc. 42 alhir thor Pernow vorordenet hadden, de uns up dathmal denn12 octobris tho sick bogerten und ansinnende weren ock vor nutte und gudt ansegen, dat men neinmolt, sunderlich by groten summen solde uthschepenn, …Tähelepanuväärsel kombel on Uus-Pärnuraehärrad eksinud linnadepäeva toimumise ajaga. Linnadepäev toimus tegelikult 1541.102