Download (4Mb) - E-Ait

Tänase päeva seisuga on meeldiv tõdeda, et Eesti keskaja linna ajalugu pakub uurijatele jätkuvaltavastamisrõõmu. Baltisaksa ajaloolaste loodud tõhusale kapitalile on eesti ajaloolased lisanudvõi lisamas heal nüüdisaegsel tasemel täiendust. Muidugi leiab Eesti keskaja ajaloost mituteemat ja aspekti, mida ei ole üldse või siis piisavalt käsitletud. See asjaolu on aga kinni eelkõigeeesti ajaloolaste napis inimressursis. Seetõttu on eriti tänuväärne, et keskaja Liivimaa linnaajaloouurimine jätkub väljaspool Eesti ja Läti piire, peamiselt saksa keele- ja kultuuriruumis. 34Baltisaksa ajaloolased panid aluse ka väikelinnade vanema ajaloo uurimisele. See sai alguse19. sajandi teisel poolel moodustunud kohalikes teadusseltsides. 35 Praegu on Eesti ala väikelinnadekohta professionaalsel tasemel käsitlustena olemas Uus- ja Vana-Pärnu 36 ning Narvaajalugu. 37 Mainimata ei saa jätta ka Friedrich Amelungi kirjutatud Viljandi linna ajalugu, misparaku jääb eelnimetatutele oma tasemelt alla ning on praeguseks juba vananenud. 38 Viimastelaastatel on väikelinnade ajaloo uurimine, eriti tänu kohapealt lähtuvale initsiatiivile, märkimisväärseltelavnenud: on ilmunud temaatilisi kogumikke, artikleid ja allikapublikatsioone.Hoogsalt edeneb Haapsalu linna vanema ajaloo uurimine, millesse on kaalukas panus AntonPärna, Kalev Jaago töödel. 39 Viimastel aastatel on mitu huvitavat artiklit Saare-Lääne piiskopkonnaväikelinnade ja Narva kohta kirjutanud Jüri Kivimäe. 40 Keskaja Viljandi ajaloo uurimistedendavad Heiki Valgu ja Arvi Haagi kirjatööd. 41 Odette Kirsilt on ilmunud muu hulgas kaRakvere vanemat ajalugu puudutav käsitlus. 42Sisuliselt sarnast olukorda keskaja linnaajaloo uurimisel kui Eestis võib täheldada Lätis.Peamiselt on tegeldud ja tegeldakse Riia linna ajalooga. Nagu baltisaksa, nii on ka läti ajaloolasteltilmunud lugematul arvul Riia vanemale ajaloole pühendatud artikleid, samuti mitu343536373839404142Vt nt Norbert Angermann. Die Bedeutung der Hanse für die Kultur des mittelalterlichen Livland. — Buchund Bildung im Baltikum. Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, Robert Schweitzer, Hg. Münster 2005, lk 41–59. Thomas Brück. Riga in der ersten Hälfte des 15. Jahrhunderts: Das Verhältnis der Stadt zum Orden,zum Erzbischof und zur Hanse. — Städtisches Leben im Baltikum zur Zeit der Hanse. BaltischeSeminare Bd. 10. Norbert Angermann, Hg. Lüneburg 2003, lk 43–93.; Detlef Kattinger. Stadtentstehung und–entwicklung in Schweden und Livland am Beispiel der Kalmarsundregion, Gotlands sowie des BistumsÖsel-Wiek 1100–1400. — Lübeck style? Novgorod Style? Muntis Auns, Ed. Riga 2001, lk 37–69.; jne.Vt lähemalt Hellmuth Weiss. Die historischen Gesellschaften. — Geschichte der deutschbaltischenGeschichtsschreibung. Georg v. Rauch, Hg. Köln, Wien 1986, lk 121–141. Vt ka Peter Wörster. EinigeBemerkungen zur Arbeit der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde in Riga. — DasDommuseum in Riga. Margit Romang, Hg. Marburg 2001, lk 30–43; Inna Põltsam. Pärnu MuinasuurimiseSelts. — Pärnumaa ajalugu. Vihik 1. Pärnu 1997, lk 10–18.Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. Nachrichten über Alt-Pernau. Reval 1880.; Heinrich Laakmann.Geschichte der Stadt Pernau in der Deutsch-Ordenszeit (bis 1558). (Wissenschaftliche Beiträge zurGeschichte und Landeskunde Ost-Mitteleuropas, 23). Marburg/Lahn 1956.Süvalep, Narva ajalugu.Friedrich Amelung. Geschichte der Stadt und Landschaft Fellin von 1210 bis 1625. (Jahrbuch der Fellinerlitterarischen Gesellschaft 1890–1895). Fellin 1898.Anton Pärn. Haapsalu linn Saare-Lääne piiskopkonna keskuste kujunemisloos. — Läänemaa MuuseumiToimetised I. Haapsalu 1997, lk 26–48.; Anton Pärn. Über die Hausbauentwicklung in Westestland im13. bis 15. Jahrhundert. — Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum III: Der Hausbau.Manfred Gläser, Hg. Lübeck 2001, lk 595–604.; Haapsalu kodanikeraamat 1496–1797. Koost KalevJaago. ⁄ Hapsaler Bürgerbuch 1496–1797, Kalev Jaago, Hg. Tartu 1999.Kivimäe, Iuravit iuxta formam prescriptam, lk 119–137; Jüri Kivimäe. Medieval Narva: Featuring a SmallTown between East and West. — Narva und die Ostseeregion. Narva and the Baltic Sea Region. KarstenBrüggemann, Hg./ Ed. Narva 2004, lk 17–29.Heiki Valk. The Genesis of Viljandi (Fellin): archaeological data. — Riga und der Ostseeraum. Von derGründung 1201 bis in die Frühe Neuzeit. Ilgvars Misāns, Horst Wernike, Hg. Marburg 2005, lk 95–108;Arvi Haak. Viljandi linna kujunemisest peamiselt arheoloogiliste allikate põhjal. — Narva MuuseumiToimetised 5. Narva 2005, lk 17–28; Vt ka Kaur Alttoa. Viljandi linna kujunemisest. — Ehitus jaarhitektuur, 1978, 2, lk 48–54.Odette Kirss. Rakvere ajalugu: kõige vanemast ajast 1944. aastani. Tallinn 2005.14