Download (4Mb) - E-Ait

Valge torni ja Jaani kiriku vahelisel alal. 105 Kümme aastat hiljem (1547–1548) ehitati sadamakaidpiki linnamüüri, paralleelselt sellega puhastati jõge Valge torni juures. 106 1550. aastalpuhastati jõge linapressi ja Valge torni juures. 107 Bursprake’i järgi lubati puid parvetada ainultJaani kirikuni, 108 et mitte ummistada jõesuuet ja takistada laevade randumist. Kes Uus-Pärnussadama korrashoiuga tegelesid, allikatest ei selgu. Tallinnas lasus sadama korrashoidmisekohustus mündrikel. 109 Võib-olla Uus-Pärnus oli see linna kalurite ülesanne. 15. sajandiallikate andmetel pidanuks sadamas asuma ka suured kaalud (punder), kuhu veeti laevadeltüleveopaatidega soola kaalumiseks. 110 Ühendust jõega eraldatud Vana- ja Uus-Pärnu vahelpidas nähtavasti parvetaoline praam (vhere). Suur praam oli n-ö Vana-Pärnu lään, s.t Saare-Lääne piiskop andis parve läänile mõnele Vana-Pärnu kodanikule. 111 Üle jõe sõita tahtjaidteenindasid ka väiksemad üleveopaadid (prame). Nimelt seisab Uus-Pärnu linnaraamatus, etülesõidu eest Reius võeti 9 veeringut ja sadamas 1 mark, selliselt laekunud raha läks linnakassasse.112 Läbi Uus-, samuti Vana-Pärnu kulgesid Tallinna–Pärnu–Salatsi (Salacgrīva)–Riiasuunal liikunud teelised ja kaubavoorid. Tallinna–Pärnu suunal oli keskajal kasutusel kakspeamist trassi. Esiteks Tallinna–Jälgimäe–Nissi–Lihula–Pärnu, selle teekonna pikkuseks onarvestatud u 172 km. 113 Teine vana tee viis üle Märjamaa, s.o Tallinna–Jälgimäe–Märjamaa–Vigala–Pärnu; teekonna pikkuseks oli u 140 km. 114 Samal suunal oli kasutusel ka tee üleRapla, Kehtna, Eidapere kuni Tammiste parveni Pärnu jõel. Selle tee pikkus oli u 144 km. 115Nii pikale teekonnale jäi reeglina 4 ööbimist, kuivõrd päevatee pikkuseks võib arvestadakeskmiselt 25–35 km. Väidetavalt liikusid keskajal kaubavoorid suvel 12 tunniga maksimaalselt28–30 km, 16. sajandil läbisid kullerid sama ajaga 46 km ning kiirkullerid kooshobusevahetusega isegi 106 km. 116 Rapla–Eidapere–Vändra–Pärnu teelõigu olemasolu enne16. sajandit on seatud kahtluse alla, kuna lõigul Raplast Pärnuni pole ühtki kirikut ega ordumõisa,kus teelised oleks öömaja saanud. 117 1561. aastal Tallinnast Riiga sõitnud raesaadikudkasutasid Tallinna–Pärnu lõigul esmalt teed üle Käbiküla–Kase küla (Toris)–Kurena veski,tagasiteel aga liiguti üle Märjamaa; mõlemal juhul oli teekonnal neli ööbimist. 118 Vääribtähelepanu, et enne teeäärsete kõrtside süsteemi väljakujunemist tavatseti ööbida veskites.Näiteks 1561. aastal teel Pärnust Tallinna ööbisid Tallinna raesaadikud neljast peatusest kahelveskis. 119 Pärnust Riiga suundus tee üle Uulu, mööda liivast rannateed lõunasse, ületadesHäädemeeste oja, Salatsi, Pernijegeli, Koiva jõesuu (Carnikava juures) ja Mīlgrāvise kaudu105106107108109110111112113114115116117118119PA, lk 284, nr 9.PA, lk 289, nr 17–18.PA, lk 289, nr 20. Linapressi kohta vt lähemalt ptk 5.2.PA, lk 344 § 23.Vt Juhan Kreem. Hans Stolmaker, Sadamavaht. — Kümme keskaegset tallinlast. Koost Tiina Kala, JuhanKreem, Anu Mänd. Tallinn 2006, lk 241.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 41.1535 läänistas (furlendt hebben) piiskop Reinhold von Buxhövdeni parve Vana-Pärnu bürgermeistrileBenedictus Grothe’le ja tema abikaasa Margarethe Orgas’ele, vt PA, lk 26, nr 11.PA, lk 141. Eeldatavasti ei võetud seda tasu igalt üksikult üle jõe sõitjalt, vaid ühe ülesõidu eest kõigiltreisijatelt kokku; või ka nt ühe kaubavoori ülevedamise eest.Tõnu Raid. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn 2005, lk 153. Vt ka Enn Küngi asjatundlikku arvustustraamatule, Enn Küng. Hea lähtepunkt tulevastele uurijatele. — Tuna, 2006, 2, lk 134–140.Raid, Eesti teedevõrgu kujunemine, lk 153–155.Raid, Eesti teedevõrgu kujunemine, lk 149, 156.Dietrich Denecke. Straße und Weg im Mittelalter als Lebensraum und Vermittler zwischen entfertenOrten. — Mensch und Umwelt im Mittelalter. Bernd Herrmann, Hg. Frankfurt am Main 1989, lk 217.Raid, Eesti teedevõrgu kujunemine, lk 156.TLA, f. 230, n. 1, s. B. L. 2: Rechnungsablegungen der Deputierten zu den Landtagen 1509–1561, l. 38–40p.TLA, s. B. L. 2, l. 40p: noch tho Karmeil (Karmal?) in den mollen de nacht vortert; noch vortert innVxkul synne molle.22