Download (4Mb) - E-Ait

nende maja peal. 1632 Naine abiellus uuesti Cristoffer Broilliga, kellel oli 1543. aastaks suurivõlgu. Mees müüs samal aastal naise nõusolekul maja ja sinna juurde kuuluva 1800 marga eest,et maksta 900 marga eest võlgu. 1633Mitte alati ei parandanud uuesti abiellumine naise ja tema laste elutingimusi. TornikiivripanijaPawel Gosenichi naine Katrina abiellus pärast esimese mehe surma (vahemikus 1526?–1528)uuesti Peter kremer’iga, kes laenas raelt naise kaasatoodud maja peale korduvalt raha. 1634 1538,kui ka tema teine mees oli surnud, vahetas lesk oma uhke maja Järva foogti maja vastu Riiaväravate juures ning sai pealekauba veel 400 marka ja ühe lasti rukist. 1635 1541, kui tema poegesimesest abielust, Pawel, sai täiskasvanuks, vahetas ta selle maja Johann van Lynthemi nnvahvärk kaksikmaja vastu Gertrudi kiriku juures. Pool sai pojale, pool temale ja lastele teisestabielust. Vahelt saadud rahaga maksis naine võlgu. 1636Uuesti abiellumine tähendas igal juhul varajagamist, et uue abikaasa võimaliku halva õnnekorral ei läheks loosi lastele kuuluv pärandiosa. Nii laste eestkostjad kui ka raad pidid silmaspidama, et lapsed saaksid igal juhul neile kuuluva vara. Riia õiguse järgi pidi leskmees abielludespärandi lastega pooleks jaotama, samal ajal kui lesknaine sai uuesti mehele minnes omaomandusse ainult kolmandiku kogu ühisvarast. 1637 Ühe vanema uuestiabiellumise puhulsõlmitud varalahutuslepinguid leidub Uus-Pärnu linnaraamatus mitu. 1638 Uuesti meheleminekoli naisele veel ühel põhjusel riskantne, abielludes tuli nimelt arvestada võimalusega, et tallesünnib lapsi. Sünnitus võis sellel ajal aga kergesti olla naisele traagiliste tagajärgedega. NäiteksSteffen van Aschenberch abiellus leskprouaga, kes suri peatselt pärast nende poja sündi, seegaväga tõenäoliselt sünnitusel või lapsevoodis.Kui polnud tahtmist, võimalust või hädavajadust uuesti abielluda, tuli naistel leida endaleteistsugune äraelamisvõimalus. Majapidamine nõudis kulutusi, oli vaja mingit püsivat sissetulekut.Kuidas sellistes olukordades toimiti, selle kohta pakub linnaraamat mitu näidet.Eakatel naistel oli kõige lihtsam ja levinum moodus müüa maja ja kõik sinna juurde kuuluvtingimusel, et võib ise oma elupäevade lõpuni ühte kambrisse elama jääda. Raehärra LammertOldendorpi lesk müüs 1525. a kinnisvara Diderich van Holtele 150 marga eest tingimusel, etvõib oma elupäevade lõpuni kasutada ja käsutada aeda “kitsal tänaval, kõrgete pajude taga”ning elada kambris (… szall ere gunnen dy kammernn im hueße dy tyt eres levendes). 1639 RaehärraJohann Krabbe tegi testamendi ja pärandas kinnisvara Goswin Suselbeckele, kuid temalesk võis jääda majja elupäevade lõpuni elama. 1640 Lesknaine de Mestorpsche, 1641 kes oli omamaja andnud veresugulastele, sest tal endal nähtavasti lapsi ei olnud, sai alates 1546. aastastulualust Wolmer Raueni juures. 1642 Lesk oli Rauenile andnud aia tingimusel, et võib seda omaelupäevade lõpuni oma valduses pidada. 1643 Mestorpsche oli lesk ligi paarkümmend aastat, tegu163216331634163516361637163816391640164116421643PA, lk 165–166, nr 34.PA, lk 193, nr 90.PA, lk 156, nr 5.PA, lk 156, nr 5.PA, lk 189–190, nr 84.QRS, lk 170: V, 2; lk 170–171: V, 3.Vt PA, lk 181, nr 69, lk 220–221, nr 149 jj.PA, lk 160–161, nr 21.PA, lk 226, nr 161.Pole teada, kes oli naise abikaasa, ühtegi Mestorpi-nimelist isikut Uus-Pärnu allikates ei figureeri. Küllaga elas Vana-Pärnus Hans Messtorpp, kes suri 1511 või veidi pärast seda; tema võimalik seos lesknaiseMestorpschega on hüpoteetiline.PA, lk 162–163, nr 25; lk 204, nr 112.PA, lk 204, nr 112.182