Download (4Mb) - E-Ait

Bürgermeistreid on Uus-Pärnust 16. sajandi esimesest poolest teada 7. Neist kõige tuntum janimekam on kahtlemata Johann van Lynthem (1519/23–1548). Veel olid bürgermeistrid PeterWilben (1486/1492–1506?), Nicolaus Berger (1492–1516), Lammert Kallenberch (1518–1539),Nicolaus Barenfeldt (1541/43–1563), Luder Klanth (1524/50–1563) ja Conradt Vitingkhoff(1553/62–1575). Kõige kiirema tõusu bürgermeistriks tegi läbi Barenfeldt, kes valiti raadi 1541. aning juba kaks aastat hiljem bürgermeistriks. Isegi Lynthemil kulus selleks aega neli aastat.Luder Klanth oli aga vaieldamatult kõige pikaajalisema karjääriga, ta oli raes 24 aastat enne, kuivaliti bürgermeistriks. Samuti oli ta, erinevalt Lynthemist ja Barenfeldtist, enne seda pidanud niilinnafoogti kui ka arvehärra ametit. Vähemalt vaadeldaval ajal said Uus-Pärnus rae etteotsakõige kiiremini ordu soosikud. 16. sajandi esimesel poolel ei kujunenud Uus-Pärnus ühtkibürgermeistrite dünastiat ning on kahtlane, kas seda varemgi sai juhtuda, linn oli selleks liigaväike ja inimeste voolavus suur. Bürgermeistril ei olnud ainult esindusfunktsioon, tal oli täitasisuline ja vastutav roll linna valitsemisel, lisaks oli tema valduses linna pitsat, tal olijuurdepääs raearhiivi.Bürgermeistri järel oli tähtsuselt järgmine raeamet linna- e kohtufoogt. Ühestki arvehärrastpole Uus-Pärnus otse saanud bürgermeistrit, küll aga kahest linnafoogtist. Nimelt oli LuderKlanth 1544 (bürgermeister 1550) ja Conradt Vitingkhoff 1555 (bürgermeister 1562) linnafoogt.Mitu foogti (Johann Schutte, Luder Klanth, Peter Helwich) olid eelnevalt olnud ametisarvehärrana. Uus-Pärnu andmed on liiga lünklikud, et aru saada, kas linnafoogt valiti ametissemingiks kindlaks ajaks (nt kolmeks aastaks) või nimetati uus foogt ametisse siis, kui leiti seevajalik olevat. Kõige pikema staažiga kohtufoogt oli vaadeldaval ajaperioodil Luder Klanth, kesvaliti pärast esimest ametiaega (1538–1541) tagasi veel teiseks (1544).Arvehärrasid oli Uus-Pärnus üldiselt kaks, aga sellest reeglist esines ka kõrvalekaldumisi. Niiolid 1528/29 arvehärrad Melcher Bomgarden ja Luder Klanth ning nende abiline JohannSchutte. Mis ülesandeid täitis arvehärrade abiline, ei ole selge, igatahes ei olnud tegu “õpipoisiga”.Pigem oli “abiline” kogemustega arvehärra, kes uusi välja õpetas. 1530/31 oli ntMelcher Bomgarden arvehärrade abiline, samas oli ta ise 1528/29 olnud arvehärra. 1535/36 onarveraamatus kahe aasta kohta nn koondsissekanne ja arvehärrasid nimetatud jällegi kolm –Hinrich Gruether, Peter Helwich ja Johann Krabbe. 1540.–1549. aastani oli ametis kaks arvehärrat:1540–1542 Peter Helwich ja Johann Krabbe, 1543–1546 Johann van Acken jaDiderich Muntz, 1547–1549 Diderich Muntz ja Berndt Hessels. 1552. aastast alates oli arvehärraBerndt Hessels üksi.Tallinnas määrati veel 14. sajandil arvehärradeks rae noorimaid liikmeid, kuid alates 15. sajandistloeti arvehärrasid üheks väärikamatest raeametitest. Tähtsaks peeti nimelt neid raehärrasid,kelle käest käisid läbi suured rahad (sh kohtufoogt, veskihärra, aktsiisihärra). 615 Tallinnas olitihti arvehärra kohuseid täitva raehärra järgmiseks astmeks karjääriredelil bürgermeistri amet. 616Uus-Pärnus oli arvehärra positsioon 16. sajandi esimesel poolel Tallinnaga võrreldes üksjaguerinev. 1547. aastal valiti arvehärraks Berndt Hessels, kes sai raadi 1546. a, 1543 valitiarvehärradeks Johann van Acken ja Diderich Muntz, kes mõlemad pääsesid raadi 1541. aastal.Seega olid arvehärradena ametis suhteliselt värsked raeliikmed. Isegi 1590. aasta raevalimisteljagati ameteid nii, et arvehärraks sai vastvalitud liige. 617 Ka ei ole ühestki Uus-Pärnu arvehärrastsaanud edasi bürgermeistrit.Raekirjutaja e sekretäri sai Uus-Pärnu raad alles 1569. aastal ning seda küllaltki kummalistelja halenaljakatel asjaoludel. Nagu Heinrich Laakmann vahendab, võtsid mõisamehed615616617Lilian Kotter. Tallinna rae finantsid 15. sajandil (1433–1507). Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr 4. Tallinn1999, lk 11.Kotter, Tallinna rae finantsid 15. sajandil, lk 12.EAA, 711, l. 62p.73