Download (4Mb) - E-Ait

6.2.2. Laste arv, pere suurusVäidetavalt oli varase uusaja Euroopas abielu viljakus märkimisväärne ning see väljendussageli kahekohalistes arvudes. 1531 Näiteks 25-aastase viljakusperioodiga abielu tagas keskmiselt8–10 sündi, 15-aastase viljakusperioodiga abielu aga keskmiselt 4–5 sündi. 1532 Sellesttulenevalt oli naise abiellumisiga abielu viljakuse tähtis määraja. Võttes aluseks naiste ja meesteabiellumisea, võib väita, et naised said Uus-Pärnus oma esimese järeltulija 20. eluaastateesimeses ja mehed teises pooles või veel hiljem. Kahtlemata tuli ette ka erandeid.Heinrich Laakmann on esimesena kogunud andmeid Uus-Pärnu abielude ja nendest sündinudlaste kohta 16. sajandi esimesel poolel. Tema väitel jäid sel ajal nii tavalised, suure vanusevahegaabielud, sageli lastetuks. Laakmann vaatles 17 igast seisusest abielu ning arvestas välja,et nendest sündis kokku 48 last, mis teeb keskmiselt 2,82 last pere kohta. 1533 Laste väike arvtingis perekondade kiire väljasuremise. Heinrich Laakmann märgib, et 15. sajandil Uus-Pärnustteadaolevatest perekondadest ei mainita 1526. aastal koostatud pärusraamatus enam ühtegi. 1534Päris õige see väide siiski pole. Osaliselt kujuneb selline pilt lihtsalt andmete puudusest. Näitekselas Bomgardenite suguvõsa alles hiljuti Schwerini arhiivist päevavalgele tulnud kirja järgi juba1474. a Uus-Pärnus ning veel 16. sajandi teisel poolel elasid linnas suguvõsa naisliikmed. Pärisnõusse ei saa jääda ka Laakmanni teiste väidetega ja aruteluga, nimelt komakohalise täpsusegakeskmise laste arvu määramine ei oma sisulist tähendust ja mõtet nii puudulike ja kriitikatmittekannatavate lähteandmete juures. Pigem tuleb aegsasti loobuda kõikvõimalike keskmistesuuruste arvutamisest ning kasutada kogunenud andmeid üksikute juhtumite käsitlemiseks jakirjeldamiseks, palju enamat Liivimaa kesk- ja varauusaegsed allikad üldiselt ei võimaldagi.Allikatest võib kerge vaevaga leida Laakmanni väidetule hulgaliselt hoopis vastupidiseidnäiteid. Berndt Hessels abiellus raehärra Gruetheri kahe lapsega lesega, sellest abielust sündistütar, 1535 pärast naise surma abiellus mees juba noore naise Margreta Lynthemiga ning neilsündis kaks poega. 1536 Tornikiivripanija Pawel Gosenichi lesel oli esimese mehega teadaolevaltüks, aga oma järgmise abikaasa, Peter kremer’iga, neli last. 1537 Raehärra Johann Schutte leseloli esimesest abielust viis ja teisest kaks last. 1538 Otto Watzeli lesel oli esimese mehega kolm jateisega üks laps. Gretken Kallenberchil oli esimesest abielust tütar, teisest mitte ühtki jakolmandast kooselust kaks poega. Ühe kaasa lesk-olemine ei tähendanud veel vältimatult, etabielu oli määratud jääma lastetuks. Suhteliselt suur vanusevahe iseenesest ei olnud veel kõigeolulisem määraja, tähtsam oli, et naine oleks veel fertiilses eas. Ja siin oli suur vanusevaheabikaasade vahel mingis mõttes isegi kasulik. Kui noor naine abiellus eaka mehega, oli suurtõenäosus, et teist korda abielludes oli ta veel fertiilses eas ning suutis ka uuele mehele kinkidamõne järeltulija.Lastetuks võis jääda ka noorte inimeste abielu, nagu oli Margareta Kallenberchi ja WarnerBartschereri oma. 1539 May van Sackeni abielud Diderich Schulte ja Cordt Molringkiga jäidmõlemad lastetuks, nii teatab ta 1559. aastal, olles juba üheksa aastat teist kord abielus, üheleoma saatusekaaslasele: “teiega on niisamuti kui minuga, mul pole samuti olnud ainumastki last”(eß geith juw alse my, die ich ock nuwerle einich kindt gehadt hebbe). 1540 Ajavahemikus 1547–1531153215331534153515361537153815391540Die europäische Stadt in der frühen Neuzeit, lk 41–42.Die europäische Stadt in der frühen Neuzeit, lk 41.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 67.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 66.PA, lk 206–207, nr 120.PA, lk 251–252, nr 220.PA, lk 204, nr 111.PA, lk 210, nr 126; TLA, B. D. 5 I b, l. 50, 50p.PA, lk 253, nr 222.TLA, B. D. 5 I b, l. 52–53.171