Download (4Mb) - E-Ait

naistel ning tuumik- või sagedamini laiendatud tuumikpere, milles elas koos kaks põlvkondaning kuhu kuulusid ka sulased ja teenijad. Peale selle oli kesk- ja varauusajal linnas elujõulineveel üks elu- ja majapidamisvorm, mida maal tunti vähe – majapidamised, mille eesotsas seisisüksik või lesestunud isik. Uus-Pärnu linnaraamatu andmetele tuginedes saab väita, et keskmiseltsündis igast linnakodaniku abielust 2–3 täisikka jõudnud pärijat. Inimeste keskmise eluea kohtaUus-Pärnus on statistiliste andmete puudumise tõttu raske midagi väita, kuid väärib märkimist, etlinnas elas nii mehi kui ka naisi, kes elasid väga vanaks, s.o 75-aastaseks ja rohkem. Kõrvutiseadusliku abieluga esines 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnus abieluks vormistamata kooselu.Linnas elas mitme orduhärra ja katoliku vaimuliku elukaaslasi ja lapsi. Ühiskondlik suhtuminesellistesse kooseludesse, nagu ka nendest sündinud lastesse, oli silmapaistvalt tolerantneja leebe, seda nii Uus-Pärnus kui ka kogu Liivimaal. Selle üheks põhjuseks oli nähtavasti orduhärradeja vaimulike kõrge sotsiaalne staatus. Tsölibaadi vande massilist ignoreerimist soosis jaõigustas veelgi reformatsioon. Naiste vastutusel oli peamiselt koduse majapidamise juhtimine japere eest hoolitsemine, kuid neil oli oma osa kanda ka Uus-Pärnu majanduselus. Naised olidhinnatud abitööjõud suurtes majapidamistes, kus nad teenisid elatist majapidajate, teenijate,ammede või lapsehoidjatena. Niisamuti on teada üksikuid leskprouasid, kes jätkasid omaabikaasa äritegevust või ajasid enda oma.16. sajandi algul oli Uus-Pärnus kuus pühakoda ning linnas tegutses vähemalt kolm religioossetvennaskonda. Tähelepanu väärib aga kloostri puudumine. Alles 16. sajandi algul on teateidkatsetest rajada Uus-Pärnu frantsisklaste ja/või dominiiklaste konventi, kuid see põrkuskodanikkonna vastuseisule. Pühakute ja reliikviate kultuses valitses Uus-Pärnus sarnane piltnagu teisteski Liivimaa linnades (kohaliku reliikvia – Musta risti – austamine välja arvatud).Veel ilmnevad linna kultuslikus elus mõned üldised suundumused, nagu näiteks hiliskeskajalkogu Euroopas hoogustunud Püha Anna austamine. Uus-Pärnu usuelus on tunda Saksa ordumõjusid, nimelt oli ordu soositud pühakute (Jumalaema, Püha Barbara) kultus Uus-Pärnus erititugevalt doteeritud. Orduhärrad toetasid annetustega ka Musta risti austamist. Veel vääribtähelepanu, et juba enne reformatsiooni oli Uus-Pärnus mittesakslastel oma jutlustaja.Kahtlusteta oli reformatsioon 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnu ajaloo n-ö keskne telg,mille ümber ei koondunud ainult tähtsad kiriku- ja usuelu puudutanud protsessid, vaid kaolulised sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised arengud linnas. Reformatsiooni tähtsusestannavad tunnistust Uus-Pärnu kirjalikud allikad, kuivõrd mitu neist on otseselt ajendatud justsellest ajaloosündmusest: bürgermeister Johann van Lynthem pani kirja oma mälestused,Nikolai kiriku raamatust sai linnaraamat, kuhu kanti sisse kirikult üle võetud krundirendid.Liivimaa reformatsiooni üks intrigeerivamaid külgi on kiirus, millega see Liivimaale jõudis.Seda fenomeni pole kerge seletada ja oleks naiivne arvata, et Uus-Pärnu reformatsioonisündmuste lähem vaatlemine võimaldab esitada ainsa ja õige tõlgenduse. Küll aga leiabtäiendavaid tõlgendamisvõimalusi. Tõenäoliselt polnud reformatsiooni võidulepääsu kiirusesühte kindlat põhjust, vaid kaasa mängisid mitmesugused tegurid. Esmalt on oluline see, mistoimus Liivimaal enne reformatsiooni ehk milline oli vaimne atmosfäär, milles elasid jakujunesid potentsiaalsete reformatsiooni ideede kandjate-vastuvõtjate maailmavaatelised alused.Siin ei saa mööda renessansi ja humanismi mõjudest. Reformatsioon moodustas ühe osaüldisest vaimsest “ärkamisest”, mis sai alguse renessansiga. Renessansi mõjusid ei pea otsimaainult kõrgkultuurist ja -kunstist Liivimaal. Uus-Pärnust on renessansskunsti stiilinäiteid teadavaid üksikuid: üks aknapõse kivi, paar hauaplaati ja kohtutoa katuseviil, needki tänapäevakshävinud. Samas pääsesid 16. sajandi esimesel poolel renessansiajastule omased printsiibidvõidule Uus-Pärnu kaitsekindlustustes. Renessansi maailmavaatelisi mõjutusi aimub ka linnakodanikeigapäevaelus. Uus-Pärnu kodanike majapidamise ja elutingimuste tase oli kooskõlasüldise tarbimisharjumuste progressiga, mis omakorda oli seotud mugavuse ja isiksuse rolli osatähtsusetõusuga hiliskesk- ja varauusaja Euroopas. Kiriku reformimine ja Püha tooli kriitika224