Download (4Mb) - E-Ait

Ymmenhußeni siirdumist kloostrisse (vt lähemalt ptk 2.3). Selle informatsiooni hankimisel oliBarenfeldtil kindlasti kasu tema lähedastest kontaktidest orduvõimuga.Uus-Pärnu rae märkmeraamatusse kanti mitmesugused rae ees toimunud tehingud, sõlmitudkokkulepped, lepingud jms, mis väärisid ja vajasid kirjalikku jäädvustamist. Märkmeraamatusseisab küll kirjas, et sinna on kantud kõik toimingud ja tehingud, mis ühel aastal rae ees ontoimunud, 698 ometi ei kajastu selles peaaegu üldse kohtuasjad, eriti kriminaalasjad. Tundubloogiline, et rae kohtuistungeid ja -otsuseid protokolliti, kuid võimalikke raeprotokolle Liivimaasõja eelsest ajast ei ole säilinud. Ainult 1567.–1569. aastate raeprotokollid on bürgermeistriteHeise Vegesacki ja Conradt Vitingkhoffi enda käega kantud linnaraamatusse. 699 Pärast reformatsiooniseadis Uus-Pärnu raad sisse nn vaesteraamatu, kuid seda raamatut ei ole säilinud.3.3. LINNA FINANTSIDKaupmeestel oli mitmesugune mõju linna majandusele. Valdavalt kaupmehe seisusessekuulunud raehärrad kasutasid kaubanduspraktikas omandatud teadmisi ja oskusi linna finantsasjadekorraldamisel. Kaupmeeste kapital võimaldas anda linnale krediiti laenude, rentide võiannetuste vormis. Tänu nende äritegevusele, näiteks kaupadelt laekunud aktsiisimaksudest, sailinn olulise osa oma sissetulekutest. 700 Lisades veel juurde asjaolu, et raehärra amet oli auamet,tasu selle eest ei makstud, vaid igaüks pidi oma äritegevusest elatise teenima, siis on kahtlematamõistetav, et rae poliitika vastas ennekõike kaupmeeste ning käsitööliste eliidi huvidele. Raehärradjuhtisid linnamajandust kaupmehele omastest tõekspidamistest lähtuvalt, majandadessamamoodi nagu oma äris krediidi ja laenudega. Isegi spekuleerimine tuli kõne alla. Nimeltväitis Uus-Pärnu raad kirjas ordumeistrile selgelt, et ostis enne 1524. aastat vilja kokku eesmärgigaseda kallinemise ajal kasuga edasi müüa. 701 Ka raehärrade eneste finantsid olid linnaheaks kasutusel ning sageli linna omadega segatud.Uus-Pärnu rae arved annavad ettekujutuse linna finantssüsteemi toimimisest, heidavad valgustväikelinna valitsemise rahamajanduslikule küljele. Iga raehärra vastutas aasta lõikes mingi valdkonna,tegevuse või töö teostamise eest. Igaüks esitas oma väljaminekute, kulude kohta arvehärradelesedeli, mille alusel sooritati väljamakse linnakassast. Suur osa rae tuludest ja kuludestlaekus ja lahkus linnakassast teiste raehärrade vahendusel. Näiteks 1540. aastal esitas PeterHylwech arvepidajatele arve 608½ marga ja 10 killingi peale, Johann Krabbe 156 marga,Luder Klanth 507½ marga ning bürgermeister Lynthem 81 marga 2 killingi 2 denaari peale. 702Sissekannetest nähtub, et sageli oli raehärra ise oma rahast need kulud juba kinni maksnud.Sellisel juhul oli tegu suhteliselt lühiajalise krediidi andmisega linnale, kuivõrd see hüvitatijooksval aastal. Kuid esines ka pikemaajalisi laene. Bürgermeister Lynthem andis 1539. alinnale 5 lasti rukist. Järgmise aasta lõpul polnud see veel tagasi makstud. 703 Eelkindlustuserajamine linna edelapoolsele küljele käis samuti Lynthemi antud krediidi eest. 704 Aasta võttiskokku bürgermeister ja kandis kõik väljaminekud linnaraamatusse. Arvetes on küll kirjutatudlahti, mis töid telliti või mida osteti linna heaks, kuid sageli ei ole märgitud, kui palju üks või698699700701702703704Vt PA, lk 197: Hir na sollen geschreven werdenn alle sakenn unnd hendel, so vor dem ersamenn radegeschen werden.Vt PA, lk 256–263.Ilse Eberhardt. Van des stades wegene utgegeven unde betalt: städtischer Alltag im Spiegel der Stadtrechnungenvon Osnabrück (1459–1519). (Osnabrücker Geschichtsquellen und Forschungen. Hrsg. vomVerein für Geschichte und Landeskunde von Osnabrück. Bd. 37.) Osnabrück 1996, lk 203.Quellen zur Geschichte des Untergangs III, lk 44, nr 305.PA, lk 286, nr 10.PA, lk 285–286, nr 9–10.PA, lk 285, nr 9.84