Download (4Mb) - E-Ait

kella, mis asusid tornis. 452 Kõige tõenäolisemalt olid need kellad pärit just konvendihoone tornist(või tornidest). Uus-Pärnu rae protokolliraamatus pärineb aastast 1596 üks teade, mis antudkontekstis samuti huvi äratab: nimelt kirjeldus, kuidas müürsepp Thomas, tulles oma sellidegaVana-Pärnust, liikus lossi kahe torni vahelisel teelõigul (und wie sie under wegens zwischen desschlosses zwön tuhrmen ). 453 Kui ahvatlevad oleksid ka muud tõlgendusvõimalused,näib ometi, et pigem mõeldi siiski eelkindlustuse, mitte konvendihoone torne.Väga olulist mõju avaldas orduvõim Uus-Pärnu kaitsekindlustuste rajamisele. 1265. aastalmäärab ordumeistri annetatud privileeg linnale 1 / 3 kohtutuludest, et linn saaks ehitada kaitsekindlustusi.454 Linna asukoht orduvalduste piiril, jõesuudmes, sundis arusaadavalt tõsiseltmõtlema kaitsele ja kindlustustele. Mitte ainult ordulinnuse enda tugevus polnud tähtis, sellekaitsevõimet aitas tõsta ka linna hea kindlustatus. Seepärast on mõistetav ordumeistri kestevhool ja mure Uus-Pärnu linnakindlustuste pärast. 1420. aastal manitses ordumeister kodanikkelinna kindlustama. Arvatavasti ehitati ajal, mil linn ümbritseti ringmüüriga, linnusele uus eeslinnus,nii et ordulinnus ja linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. 455 Seoses tulirelvade tulekugarajati eeslinnuse kindlustusvööndisse ümmargused suurtükitornid. Tornide kujud viitavad, etneed rajati ordumeister Plettenbergi ajal. 456 Suurtükitorn (Valge torn) ehitati mõnevõrra hiljemka linnamüüri. 1520. aastatel tõusis linna kindlustusehitiste küsimus taas päevakorda, kui raadteatas oma maaisandale, et ei ole rahaliste raskuste tõttu võimeline linna ordulinna vääriliseltkindlustama. Linna vajadusi arvestades läänistas ordumeister Uus-Pärnule Reiu küla. 457 Orduvõimoli huvitatud linna ja linnuse ühtse kaitsesüsteemi töötamisest. Seepärast polegi imestada,et orduga lähedalt seotud Johann van Lynthem pühendus bürgermeistri ametis peaasjalikult justlinna kaitsekindlustuse ülesehitamisele ja kaasajastamisele. 458Ordu kohalolek Uus-Pärnus väljendus linnaplaneeringus, muu hulgas oli sel mõju linna ja sellelähiümbruse toponüümikale, andes mitu komtuuri ja tallivendadega seotud kohanime. Nii asusidväljaspool linnamüüriga piiratud territooriumi komtuuri koppel (de koppel) ning alates1537. aastast linnuse hukkamispaik (dath gerichte vann dem hernn kumptur), ordulossi vahetusläheduses aga linnuse kapsamaa (slotes koelgarde). Kui 1492. aastal kinnitas ordumeisterJohann Frydach v. d. Lorynckhove linnarae ja kogukonna otsuse, et umbes 200 m raadiusesvallikraavist ei tohi edaspidi sõjalistel kaalutlustel olla mingeid aedu ega tarasid, olemasolevadtuleb aga maha kiskuda, jäi ainsana sellest määrusest puutumata lossi kapsaaed (dann alleyn desslotes koelgarde, by dem slayte belegen). 459 Komtuuril oli võimalik kõige otsesemalt sekkudalinna välise ilme kujundamisse. 1530. aastatel nõudis Loeff van Loe raelt, et kistaks maha randaehitatud “tavatu” kõrts (ungewontligenn kroch), samuti aiad, mis asusid linnusele liiga lähedal,ka linna ehitatud hobu- ja tuuleveski tuli komtuuri arvates maha lammutada.452453454455456457458459Inventarium auf Pernau Schloss nach dem alten Comthur Rötger Wulf 1562 Juni 12. — Sitzungsberichteder Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. I. Pernau 1899, lk CLXIV.EAA, f. 1000, n. 1, s. 711, l. 211.PA, lk 18–19, nr 2.Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, lk 138.Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, lk 138.PA, lk 25, nr 9.Vt lähemalt Inna Põltsam. Zur Baugeschichte von Neu-Pernau in der Amtszeit des BürgermeistersJohann von Lynthem (1519–1548). — Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung NF. 50. Jahrgang,2001, Heft 3, lk 337–369.PA, lk 23, nr 7.55