Download (4Mb) - E-Ait

Lõunamüüris asetsenud Pühavaimu torni (Helligen Geysts thornn) valmimise aeg on ebaselge:1520. aastate lõpul lokaliseeritakse linnaraamatus krunte Pühavaimu värava, 1543. aasta pärusraamatusaga Pühavaimu torni järgi. Pühavaimu torni mainitakse raearvetes tegelikult juba1533. aastal. 191 Nii on võimalus, et torn ehitati 1530. aastate algul ning sellega võis kaasnedaPühavaimu värava kinnimüürimine. Kuid võib-olla oli tegu hoopis väravatorniga, nii ei pruugiPühavaimu torni või värava nimetuse erinev kasutamine viidata veel ei torni valmimise ajale egavärava kadumisele. Riia ja Rannavärava vahelises müürilõigus paiknes poolringikujulineflankeeriv torn (halben thornn), s.o linnamüürist väljapoole eenduv torn, mis oli linna pooleavatud; erialakirjanduses on seda nimetatud ka lihtsalt “pooltorniks”. 192 1530. aastal teatabbürgermeister Lynthem rae arveid kokku kirjutades, et lasi ehitada vundamendi nn pooltornileGertrudi kiriku juures. 193 Uus-Pärnu 1543. aasta pärusraamatus on nimetatud linnatorn tähtsaimorientiir, mille järgi lokaliseeritakse kruntide asukohti linna lõunaosas.Uus-Pärnu kaitseehitiste rajamise juures 16. sajandi esimesel poolel on üks tähelepanu väärivküsimus, nimelt: kes täpsemalt seisis nende rajatiste kavandamise ja teostamise taga? Uus-Pärnus polnud nii komplitseeritud kaitserajatisi nagu Tallinnas või teistes suurtes linnades Liivimaal,kuid tegu oli siiski militaararhitektuuri kaasajastamisega. Seega pidi leiduma isik, kel oliselge ettekujutus ja teadmised, mida teha ning kuidas oma plaane teostada. Vaevalt sai militaararhitektuurikaasajastamine Uus-Pärnus toimuda valdavalt mittesaksa müürsepp-meistrite eestvõtmisel.Tallinn näiteks tellis vajalike oskustega meistreid Saksamaalt ja Poolast. 194 Uus-Pärnupuhul pole võõrsilt tellitud professionaalide töö kasutamine tõenäoline, sest sellest oleks raearvetesse kindlasti märk jäänud, nimelt oli selliste meistrite palkamine seotud suurtekulutustega. Kuidagi väga otseselt osutab kõik bürgermeister Johann van Lynthemile. Temaasus raehärraks saades kohe tegutsema: organiseerima vallikraavi puhastamist, Lynthemiinitsiatiivil hakati rajama linna ümbritsevat muldvalli ja palissaadtõket. Linna ainsa suurtükitorni,mis Liivi sõja ajal rootslaste piiramisele edukalt vastu pidas, 195 ehitamise korraldas samutitema. Kuidas ta seda kõike suutis korda saata, on mõistatus. Ainus võimalus on see, et tal endaloli piisavalt häid teadmisi kaasaegsest militaararhitektuurist. Pole aga samuti välistatud, etkaitsekindlustuste rajamisel aitas linna vajalike meistritega hoopis ordu. Näiteks tuleb Tallinnarae kirjast Pärnu komtuurile, Loeff van Loele, aastast 1547 välja, et viimane soovis kasutadaTallinna fortifikatsioonimeistri (walmeister), Hennenist pärit Jurgen Prutze teeneid, et lasta ühteosa muldvallist kõrgemaks ja tugevamaks ehitada. 196 Paraku ei selgu kirjast, kas mõeldud oliordulinnuse või linna kaitsekindlustusi.1.1.3. Linnaruum seespool linnamüüriElukeskkonna või -ruumina oli keskaja linn väike. Uus-Pärnu territoorium polnud suurem kui320 m läänest itta ja 210 m põhjast lõunasse, pindala ligikaudu 62 000 m 2 , see oli umbes kolmkorda suurem Pärnu ordulinnuse pindalast. 197 Linnamüüriga piiratud territoorium oli Rein Raieväitel jaotatud 25 nelinurkseks, nähtavasti ühtse kava alusel planeeritud kvartaliks. 198 Kvartalidolid väikesed, koosnedes 2–8 krundist. Arheoloogilistel kaevamistel on välja tulnud jäänuseid191192193194195196197198PA, lk 281, nr 4.Vt Eesti arhitektuur 2, lk 102.PA, lk 280, nr 2.Zobel, Linnaehitusest ja -kindlustustest, lk 47–48.Vt Johann Renner’s Livländische Historien, lk 349.TLA, f. 230, n. 1, s. A. a. 11b: Briefkonzepte des Rats 1545–1548, l. 342.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 54.Eesti arhitektuur 2, lk 99–100.28