Download (4Mb) - E-Ait

Pärnu linnamüür. 131 Hoo sisse saanud taastamistöö lõpetas 26. augustil 1524. aastal tahtlikustsüütamisest alguse saanud tulekahju, millest ei jäänud puutumata ka linna kaitsekindlustused.132 Veelgi rohkem kahju tekitas viimastele 1533. aasta tulekahju. 133Tallinnas ehitati 16. sajandi esimestel kümnenditel hoolega suuri suurtükitorne ningkõrgendati ja tugevdati linnamüüri. 134 Kaasajastati ka väikelinnade kaitseehitisi. NäiteksViljandi linnakindluste juures hakati rakendama horisontaalkaitse printsiipe. 135 Uus-Pärnuspüüti samuti võimaluste piires uue aja nõuetega kaasas käia. Bürgermeister Johann vanLynthem näib sõjaasjandusse puutuvat hästi tundvat, tema initsiatiivil asuti 1520. aastatestalates linna kaitsevõimet kavakindlalt tõstma. Tulirelvade võidukäiku arvestades muudetilinnamüüri vastupidavamaks. Nagu seisab rae arveraamatus, tehti see varasemast poolepaksemaks ning palju kõrgemaks (worth dy helffte dickker gemaketh, ock vele hoeger). 136Arheoloogilistel kaevamistel Pärnus välja tulnud müüri paksust on hinnatud 1,5–1,8-le,kohati 2 meetrile ja isegi rohkem. 137 Kui arvata, et see kajastab n-ö täiendatud ja parandatudseisu, siis enne 1524. aastat võis müür olla kõigest meeter paks või isegi alla selle. Arheoloogilistelkaevamistel Viljandis välja tulnud linnamüür oli 1,2–2,1 meetrit paks, 138 seegaUus-Pärnu müüriga üsna samas suurusjärgus. Isegi Tallinna linnamüür ei olnud märkimisväärseltpaksem, küündides 2,15–3 meetrini. 139 Arheoloogilistel andmetel oli Uus-Pärnulinnamüür laotud maakividest, kohati kasutati telliseid ning suuri paeplokke. 140 Raearvetejärgi on müüri tugevdamiseks selle sisse müüritud kivisammas (ok ein piler an der murennachter … 5, 5 cm … gelecht). 141 Uus-Pärnu linnamüüri kõrgust on oluliselt raskem teada saada.18. sajandist säilinud plaanide ja kirjelduste põhjal selgub, et Punane linnatorn on tänapäevaksumbes 6 m sügavuselt maa all, 142 nii võis linnamüüri maksimaalne kõrgus ulatuda u 8 meetrini.Tallinnaga võrreldes oli see u 4–5 meetrit madalam. Tõenäoliselt oli Uus-Pärnu linnamüürimaksimaalne kõrgus 8 m, varasemal ajal, nimelt enne 1524. aasta tulekahju, võis see olla üksjagumadalam, võib-olla 5–6 meetri kõrgune.Raearvete teadetel toimusid 1530. aastate algul peamised ehitustööd linnamüüri lõunaküljel.1530. aastal kõrgendati müüri Gertrudi kiriku juures ning ehitati peale varikatus. 143 Katus ehitatikõigi eelduste järgi kaitsekäigule. Samal ajal tugevdati nn pooltorni (halben thornn) vundamentining torni ja Gertrudi kiriku vaheline müürilõik tehti poole paksemaks ja palju kõrgemaks.Järgmisel aastal ehitati Ranna ja Riia väravate vaheline müürilõik samuti paksemaks jakõrgemaks ning kaitsekäigule pandi varikatus. 144 Kohe pärast 1533. aasta tulekahju hakatiuuesti taastama linnamüüri, -torne ja -väravaid. Alustati linna kaguosast, kust tuli oli algusesaanud ning kahjustused kõige suuremad, kuivõrd seal asus puit- ja vahvärkmajade rajoon.131132133134135136137138139140141142143144Eesti arhitektuur 2, lk 102.Vt PA, lk 143, 341.PA, lk 282, nr 5: ... do unser stadth hueser, thoernn unnd mue e renn, ock vele volkes doeth verbrande; PA,lk 341: … und vorbranden unnse stadt jamerlicken, dath radthus aff ock den gildestoven van der karryeporthen ahn beth an dath sloth.Zobel, Linnaehitusest ja -kindlustustest, lk 47–48.Kaur Alttoa. Uusi andmeid Lõuna-Eesti hiliskeskaegsetest linnakindlustustest. — Ehitus ja Arhitektuur,1985, 1, 2, lk 37.PA, lk 280, nr 2.Ülle Tamla. Archäologische Ausgrabungen in Neu-Pernau in der Munga-Strasse 2. — Eesti TeadusteAkadeemia Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 1992, 41, lk 291, 292.; Eesti arhitektuur 2. ÜldtoimVillem Raam. Tallinn 1996, lk 102.Eesti arhitektuur 2, lk 166.Rein Zobel. Tallinna keskaegsed kindlustused. Tallinn 1980, lk 250.Tamla, Archäologische Ausgrabungen in Neu-Pernau, lk 291.; Eesti arhitektuur 2, lk 102.PA, lk 287, nr 11.Pärnu Punase torni ajalooline ülevaade. Koost Ervin Sedman. Muinsuskaitseameti arhiiv nr P–1308, l. 9.PA, lk 280, nr 2.PA, lk 281, nr 3.24