Download (4Mb) - E-Ait

Uus-Pärnu vaestehoolekande seis enne reformatsiooni, sealhulgas seegimajade arv, ei ole pärisüheselt selge. Nii on raske hinnata, kas hooldeasutuste arv varase uusaja algul kasvas, nagu ntTallinnas ja mujal Euroopas. 2007 Uus vaestemaja ehitati väljaspool linna asunud Jaani kirikusse.Sellest kujunes linna alamrahva ning võib-olla ka ümberkaudsete talupoegade varjupaik. Kuigikodutud kasutasid Maarja-Magdaleena kirikut pärast 1533. aasta tulekahju hädapeavarjuna, eiole selle pühakoja ümberehitamine vaestemajaks kindel. Seespool linnamüüre asunud vanaPühavaimu vaestemaja muudeti aga peenemat sorti asutuseks ehk nn saksa vaestemajaks(dutzschen armen hus). 2008 Seega kujunes nii, et Uus-Pärnus ei tõrjutud vaeseid ja põduraidlinna piiridest välja spetsiifilise haiguse (leepra, rõuged) pärast, vaid rahvusliku (või sotsiaalse)kuuluvuse alusel. 1551. aastal toimusid Pühavaimu vaestemajas ümberehitustööd. 2009Seoses vaestehoolekandega väärib omaette tähelepanu Uus-Pärnu linnakodanik Hans vanGulich. Tema elust ja isikust on teada niipalju, et 1525. a oli ta koos Tonnies Sasse jaDiderich Molleriga volitatud ostma Püha Musta risti annetuskarbis leidunud raha eest linnaheaks palke, latte jms. 2010 See viitab, et tegu oli linna ülemkihti kuulunud isikuga, tõenäoliseltkaupmehega. Ka tema kinnisvaratehingud räägivad selle poolt. 1526. a omandas Gulich kivistdörnsega elumaja Pühavaimu tänaval, maja juurde kuulus aed väljaspool linna Karjatänaval. 2011 1529. a ostis Gulich nn pooltorni (halben thornn) juures asunud pagar MartenTorffile kuulunud maja, aga müüs selle peagi edasi Soontagana kirikhärrale MarcusBruningkile. 2012 Tõeliselt tähelepanuväärseks muudab Gulichi isiku alles tõsiasi, et millalgi1530. aastatel (võib-olla pärast 1533. aasta tulekahju) pantis ta 700 marga eest oma maja jmsvara Uus-Pärnus ning lahkus perega Tallinna. Kuid mitte selleks, et seal hiilgavat äri ajada,vaid et hoopis asuda tööle vaestehooldajana seegimajas (warth der armen dener imsekenhuse). 2013 Ei saa kunagi päris täpselt teada, mis kaalutlused ajendasid teda sedakummaliselt meeleheitlikku sammu astuma. Vahetada tuli ju väikelinna kaupmehe rahuldavsotsiaalne staatus ja väärikas positsioon seegimaja raskemeelse õhustiku ja olustiku vastu.Usuline pöördumine ei näi siin siiski peamine (kui üldse) põhjuseks olevat. BürgermeisterLynthem on kirjutanud Tallinna raele Gulichi asjus kaks kirja. Neist ühe kirja sisu kattubsuures osas Uus-Pärnu linnaraamatu teadetega, 2014 samas leidub huvitavaid uusi detaile.Bürgermeistri väitel üritas mees seegimaja juures ametisse asudes oma majanduslikku olukordaparandada, kuid paraku suutis ta ka Tallinnas teha hulga võlgu. 2015 Pühendumine heategevuseleja vaeste eest hoolitsemisele oli kristlik voorus, mida keskaja kirik kõrgeltväärtustas. Sootuks teine asi, võib öelda uue aja märk, oli loota sel teel oma majanduslikkuolukorda parandada. Kui kaua oli Gulich seegimajas ametis, on teadmata, igatahes lõpetasselle 1539. aastal puhkenud katkuepideemia. Katku kätte suri esmalt tema ise, seejärel jagasidsama saatust ka tema laps ja naine. 20162007200820092010201120122013201420152016Vt Inna Põltsam. Vaestehoolekanne Tallinnas (1346–1561). — Vana Tallinn XIII (XVII). Tallinn 2002 lk, 177.PA, lk 172, nr 49.PA, lk 142.PA, lk 146, 339.PA, lk 161–162, nr 23; 326–327, nr 64.PA, lk 170, nr 46; lk 335–336, nr 99.PA, lk 327, nr 64.Vt PA, lk 162, nr 23.TLA, B. B. 48, l. 634: … is van hyr getoegenn myth syner elykenn huyßfrowenn nach Reuaell, genanthHans van Gwelyk, denn armen tho deynen syck vorsprokkenn, inn dyensth gegebenn vermeynde syckvillichte syner noeth unnd boswere, wes he enthleddigenn unnd syck by deme selbygenn dyenste thoverbetternn, isth dog by deme dyensthe wyder unnd forder myth schueldenn bohaffth …… Hefft syck bydeme dyensthe nicht gebettert, bßunder wyder myth schuldenn bohofft. Vt ka TLA, A. a. 11b, l. 555, 556.1540. aasta juuli algul tuli Uus-Pärnu rae ette Hans van Gulichi naisevend, Koknese kodanik MarcusPolemann kui Tallinnas surnud Gulichi naise Margreta ja lapse ainus pärija. Ta müüs maja Uus-Pärnus 30taalri eest bürgermeister Johann van Lynthemile, kes võttis enda peale majal lasuvate võlgade tasumise.218