Download (4Mb) - E-Ait

SAATEKSKäesolevat uurimistööd ajendas ja inspireeris tegema Uus-Pärnu 16. sajandi esimesest poolest pärit linnaraamat(Denkelboeck). 1996. aastal algatatud Pärnu linna ajaloo allikate publitseerimise projekti raameslanges siinkirjutaja osaks transkribeerida ja kommenteerida juba mainitud Denkelboeck’i. Algul igavast jatüütustki kohustusest kasvas järjest suurema süvenemise ning materjali unikaalsuse teadvustamise juuresvälja sügav huvi, ühtlasi kindel soov kasutada seda ainulaadset materjali spetsiaalse uurimuse tegemisel.Samuti tundus uurimuslikult huvitav panna pealtnäha ühekülgse allikmaterjali põhjal kokku võimalikult headja tähenduslikku pilti Liivimaa väikelinnast, sealsetest inimestest, nende igapäevasest elust ja tegevusestumbes poole sajandi vältel. Uus-Pärnu linna- ja pärusraamatu sissekanded kätkevad endas informatsiooni raetööst, kinnisvaratehingutest jms ebaisikulist, aga kogu selle materjali “taga” on sajad linnaelanikud, nende eluja inimsuhted, mida raamatute sissekanded tahtmatult ning paraku ka juhuslikult ja fragmentaarseltpeegeldavad. Vaadelda just sellise informatsiooni “väljanoppimise” ja analüüsimise kaudu väikelinna elu n-öseestpoolt, inimese tasandilt, ongi käesoleva uurimuse kõige peamisem ja tähtsam eesmärk.Selle väitekirja valmimisse on andnud oma toetava panuse mitu inimest. Esmalt tahan tänada häid kolleegeAjaloo Instituudist ja Keskaja Keskusest, sealhulgas eelretsensente Anu Mändi ja Anti Selartit, tänu kellekriitikale ning asjalikele märkustele on väitekiri palju võitnud. Sama oluline on olnud juhendaja prof JüriKivimäe toetus ja suunamine. Tänu kuulub ka Pärnu Muuseumi direktorile Aldur Vungile, kes lahkelt tutvustasja vahendas muuseumikogudes talletatavaid materjale. Eraldi tänan oma abikaasat ja peret ning häidsõpru mõistva suhtumise ning väitekirja valmimisele kaasaelamise eest.8