Download (4Mb) - E-Ait

Uus-Pärnu protokolliraamatust selgub, et Luder Klanthi lesel olid ärisuhted Lübecki kaupmeestega.1620 Joachim Klemroggeni lesel oli aga Saardes isegi üks kaubapartner ehk sõber, kestema jaoks lina kokku ostis. 1621Paraku ei pakkunud igapäevaelu karm reaalsus abikaasa matnud naistele emantsipatsiooniksjust parimaid võimalusi. Nimelt pärisid naine ja lapsed koos varaga ka mehe võlad, mis olidsageli märkimisväärsed. Uus-Pärnu linnaraamatute sissekannetes esineb tüüpiline kaebeviis:“sest tema õnnis mees jättis maha suured võlad” (dath ohr ere zelige man vast grothe schult nagelatenn hefft). 1622 Õndsa abikaasa jäetud võlgade tõttu kitsikusse sattunud naistest võib tuuamitu näidet. Üks värvikamaid juhtumeid on seotud Margarete Koningkiga. Uus-Pärnu sepa tütarMargarete abiellus kaubaselli Hans Stockfischiga, kui mees suri, jäid lese klaarida abikaasavõlad. 1564 pidi Margareta andma võlanõudjale Conradt Vitingkhoffile oma maja ja õue pealevõetud 450-margase (veerdehalff hundrt) laenu kohta tunniskirja, mis on Uus-Pärnu linnaraamatusseümber kirjutatud. 1623 Teine võlanõudja oli Hans Steen, kelle naise endine mees oliHans Stockfischile laenanud 500 marka, millelt viimase lesk pidi aastas 30 marka protsentemaksma. 1624 Kuid see polnud Margareta jaoks veel kõik. 1564. a suri tema majas elanud Dauithvan Hamborch, 1625 hoveman, kes nimetas naist oma majapidajannaks (werdinne) ning pärandastalle kogu oma vara – sealhulgas mõningad võlad. 1626Eriti oli just kaupmeeste kinnisvara laenudega koormatud. Mehe surres jäid tema äriasjadpooleli, kuid äri võis juba varemgi olla lootusetus seisus. Suured võlad said kaela näiteks raehärradeTonnies van Laeri ja Peter Helwichi, samuti Hinrich Lynthemi pärijad. 1627 Kaupmeestelesed pidid isegi oma kaasavaraks toodud kinnisvara mehe nende abielu jooksul tehtud võlgadelunastamiseks mängu panema. 1628 See norm vastas hansalinna majanduslikele prioriteetidele,võlausaldajate nõudmiste rahuldamine oli esmajärguline, et äritegevus võiks jätkuda. 1629Mõnikord ei tulnud naisel tasuda mitte otseselt mehe tehtud võlad, vaid võlad, mille puhul õnnisabikaasa oli olnud käendaja. Karksi kumpanilt Johan van Scharenberchilt võetud võla juures oliCiriacus Coppe käendaja Berndt Hessels. Kui saabus tagasimaksmise aeg, siis tasus Hesselsilesk nõutud 100 marka. 1630 Naised aga koormasid ka iseseisvalt oma kinnisvara laenudega.Anna Brackel võttis maja ja õue peale Maasilinna foogtilt Heinrich Wulffilt alias Lüdinghausenilt(1550–1562) 650 marka võlgu, mille sai osaliselt viljas, osaliselt rahas. 1631 Selle võlamaksis tagasi aga tema poeg.Lesestudes jäid naised olukorda, kus tuli otsustada, mida ette võtta, kuidas võlgadest lahti saadaning tagada endale ja lastele seisusekohane äraelamine. Üks kõige tavalisem moodus oli mõistagiuuesti abielluda. Selline praktika oli linnas tavaline, vähemalt ülemkihi puhul. Samas võis uuestiabiellumisel kergesti sattuda hoopis vihma käest räästa alla. Kardetavasti juhtus just nii HinrichHamme lesega, kes maksis ära esimesest abikaasast järele jäänud 200-margase võla, mis oli162016211622162316241625162616271628162916301631EAA, 711, l. 172.EAA, 711, l. 290.PA, lk 213, nr 134.PA, lk 249–250, nr 215.PA, lk 250–251, nr 216.Koonga abiline auväärt Wolmer Hamborch 1550, vt PA, lk 219, nr 145.PA, lk 249, nr 214.PA, lk 181, nr 69 jj, lk 213, nr 134, lk 212, nr 130.Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 96.Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 70. Näiteks Hamburgis oli 1300. aastani naise kaasavaraabikaasa ja tema võlausaldajate eest õiguslikult kaitstud. Seevastu juba 14.–15. sajandil kasutati ka naisekaasatoodud vara mehe võlgade katteks, vt Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 69.PA, lk 240, nr 190.PA, lk 236, nr 185.181