Download (4Mb) - E-Ait

seoses õndsa ämma pärandiasjade klaarimisega võlgu 3½ lasti harepois’i. 1009 Hansakaupmehedja kaubasellid kauplesid veel kodukootud maavillase kanga, nn watmal’iga, mida teadaolevaltvalmistati ka Liivimaal ja veeti välja. 1010Milliseid kaupu Uus-Pärnu kaupmehed Lääne-Euroopast importisid, selle kohta pakuvad linnaraamatudvähe teateid. Tähtis impordiartikkel, nagu teisteski Liivimaa linnades, oli sool.Kirjalikud teated annavad tunnistust soola saabumise kohta Uus-Pärnusse Prantsusmaalt Loire’isuudmes asuvast Baie’st, samuti Garonne’i suudmes asuvast Brouages’ist, Saksamaalt veeti sisseTrave (trauen) ja Lüneburgi soola. 1500. aastal kirjutas Lutke Kegel oma kaubanduspartnerileTallinnas Hans Scherile, et Uus-Pärnusse saabus viis laeva soolaga ut Browas. Seda soola müüdihinnaga 12 marka ühe lasti eest. 1011 Nikolai kiriku vikaar, hilisem Kullamaa kirikhärra JohanLelow oli 1521. a Uus-Pärnu kaupmehele Asmus Glinthile võlgu kolme lasti Baie’ (bayen zollt)ning kahe tünni Lüneburgi (luneborgersz zcollt) soola eest. 1012 Johann Krabbelt oli ta samal ajalsaanud 25½ marga eest 1 lasti Brouages’ soola. 1013 Olulise osa Uus-Pärnusse sisseveetavastkaubast moodustasid viinamarjaveinid ja õlu. Nendegi puhul oli sortiment seesama mis ntTallinna puhul: reinvein, malvasiir, romenii, magus hispaania vein bastard ning prantsuse Poitou’(poitow) vein. 1014 Importõllest on Uus-Pärnusse veetud Einbecki õlut, 1015 teiste sortide kohtakirjalikud teated puuduvad. Toiduainetest veeti Uus-Pärnusse veel heeringaid ning humalaid.Sisseveetavate kaupade hulgas oli tähtsal kohal veel kalev ja lõuend. Samas kirjalikke teateidkangakaubandusest leidub ainult üksikuid. Uus-Pärnu linnaraamat vahendab, kuidas bürgermeisterLynthem maksis klaassepale kinnisvara eest muu hulgas ühe kuue jagu kalevit (nocheyn rocklaekenn van holßen laecken). 1016 Ootamatult informatiivseks osutus Jochan Lelowipeetud Kullamaa vakuraamat, millesse ta on muu hulgas kandnud oma võlad Uus-Pärnukaupmeestele. Näiteks ostis ta Asmus Glinthi käest 13 küünart sinist villast kangast vankritekiks.1017 Diderich Schultele oli ta võlgu 11 marka rohelise lillelise topelt kanga eest (groenngeblomet dubbellt ardyesch) ning Lammert Kallenberchile 2 marka neli killingit 3 küünrasinakaspruuni(?) kalevi eest (blauendelen brun (?)). 1018 Uus-Pärnu kohta on andmeid küll vähe,aga vaevalt erines kangaste sortiment olemuslikult Tallinnasse sisse veetud kanga omast.Sool, kalev, heeringad ja humalad olid nii Uus-Pärnu kui ka kogu Liivimaa suurkaupmeestetähtsaimad impordiartiklid. Nende kaupade tarbijaskond oli lai, hõlmateslinnaelanikke, aadlikke ja talupoegi. Talupoeg oli hansakaupmehe jaoks väärt klient, kelleostuhuvi ja -eelistusi ta kaupa importides või Liivimaal kokku ostes kindlasti arvestas. Millisekaubaga kaupmehed veel talupoegi varustasid, sellest annab põgusa ettekujutuse Tallinnakaupmehelt Arndt Reierilt Pärnu komtuuri valdustes konfiskeeritud kauba nimekiri. Reierikaubasellil Hans Molleril oli kaasas mitmesuguseid toiduaineid (liha, kala), üks uus püss jakaks püssirohusarve, uus karusnahatekk, paar mütsi ja mõned kindapaarid, suhteliselt suurkogus haavleid ning 200 nõela. 101910091010101110121013101410151016101710181019PA, lk 196, nr 96.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 393.UB II-1, lk 753, nr 994.TLA, f. 230, n. 1, s. Bm 23 I, l. 5.TLA, f. 230, n. 1, s. Bm 23 I, l. 5p.PA, lk 141.UB II-3, lk 388–389, nr 543.PA, lk 172, nr 48.TLA, f. 230, n. 1, s. Bm 23 I, l. 5.TLA, f. 230, n. 1, s. Bm 23 I, l.TLA, B. j. 6 I, l. 163p. Toiduainete puhul on kahtlane, kas need olid talupoegadele müümiseks mõeldudvõi pigem talupoegadelt kokku ostetud.116