Download (4Mb) - E-Ait

hoov, mitmesugused kõrvalhooned, samuti aiad ning majapidamisruumid eeslinnas. NäiteksTonnies Sassele kuulusid 1549. a maja ja hoov, kõrts ja kiviait ning kolm aeda eeslinnas: ükspuuviljaaed, kapsamaa ning aed küüni ja saunaga. 1080Ametialaseks tegevuseks vajas hansakaupmees keldrit ja aita, et kaupa hoida ja säilitada, ningpoeruumi, kus kaupa müüa. Pood võis asuda elumaja ees või sellest hoopis eraldi. 1543. aastapärusraamatu järgi asus turuplatsi ääres kaks uut kivist poodi, nendest üks kuulus raehärra LuderKlanthile ja teine Peter Helwichile. 1081 Johann Krabbele valduses oli kivist elumaja jõe ääres,selle maja juurde kuulus krunt Pikal tänaval, kus varem oli olnud keldriga pood. 1082 Mõneti ebatüüpilinekinnisvara kuulus Johann Heisele, kellele raad lubas ehitada väikese vahvärktalliGertrudi kiriku lähedale. 1083 Ilmselt polnud see mõeldud ainult tema enda majapidamisesvajalike hobuste hoidmiseks, vaid Heisel olid talliga mingid ulatuslikumad äriplaanid.Kaupmehele andis lisasissetulekut õllepruulimine müügiks. See oli Uus-Pärnus naguteisteski Liivimaa linnades kuulutatud saksa soost kodanike eesõiguseks. 1084 Õlut võis müüaoma maja keldris, aga kui jõukus lubas, oli kõige mõistlikum ja tulusam soetada kõrts. Uus-Pärnus kuulusid kõrtsid ainult linna ülemkihile: raehärradele ja kaupmeeste jõukamaleosale. Käsitöölistest olid kõrtsiomanikud vaid kullassepad. Üldiselt oli ühel perekonnalmajapidamiselüks kõrts, harva rohkem. Kõige arvukamalt oli korraga kõrtse raehärraTonnies van Laeri valduses – tervelt kolm. 1085 Kahte kõrtsi omas juba mitu rikastkodanikku: kullassepp Thomas Gude, bürgermeister Lammert Kallenberch, raehärra PeterHelwich, bürgermeister Nicolaus Barenfeldt, raehärra Hinrich Kallenberch, kaupmeesPawel Krumschake ja kirikhärra Johann Duchel. Isegi orduhärrad – Karksi vana foogtMelcher van Galen, 1086 Karksi vana kumpan Johan van Scharenberch, 1087 Maasilinna foogtHeinrich Wulff 1088 – astuvad Uus-Pärnus kõrtsiomanikena üles. Erinevalt paljudest linnakodanikestkuulus neile ka kõrtsialune maa, nii ei pidanud nad maksma raele krundirenti.Isegi raele kuulus 1526. a Pühavaimu tänaval üks kõrts, mis müüdi Asmus Glinthile. 10894.5.1.2. Majapidamine, vallasvaraUus-Pärnu kaupmeeste ja teiste kodanike liikuvast varast, majapidamisriistadest, mööblist,rõivastest jms leiab kirjalikest allikatest vähe informatsiooni. Puuduvad, nagu on säilinudTallinnast, varaloendid ja testamendid, on vaid üksikud linnaraamatusse kirja pandudkodanike varajaotust puudutavad lepped. Kaupmehe majapidamises väljendasid tavapäraselttema jõukust ja prestiiži luksuslikud lauanõud. Uus-Pärnu kirjalikes allikates on nimetatudhõbedast lauanõusid: lusikaid (lepell), kanne (kannen), vaagnaid (schottel), toope või kausse(schale). 1090 Raehärra Peter Wilbeni majapidamises oli vähemalt 1 leisikas (u 8 kg) tinastvaate (vathe). 1091 Graapen oli nii toiduvalmistamise kui ka serveerimise nõu. Berndt Hesselsmääras oma kahele kasutütrele kummalegi pool tosinat keraamilist (või metallist?) kolm-108010811082108310841085108610871088108910901091PA, lk 327–328, nr 66.PA, lk 309, nr 16, 17.PA, lk 323, nr 55.PA, lk 337, nr 105.PA, lk 343, § 3, vrd Inna Põltsam, Söömine-joomine keskaegses Tallinnas, lk 49–51.PA, lk 181 nr 69, lk 185, nr 77.PA, lk 322, nr 50.PA, lk 335, nr 98.PA, lk 319–320, nr 44.PA, lk 158, nr 14.Vt PA, lk 180, nr 68, lk 181, nr 69.AR III, lk 130, nr 33 § 32.124