Download (4Mb) - E-Ait

7.3. EVANGEELIUMIÕPETUSE KINDLUSTUMINE7.3.1. Esimesed jutlustajadEsimese evangeeliumiusu jutlustaja kohta Uus-Pärnus on teated mõneti ebaselged, ajalookirjanduseson selleks peetud Johann Ecki (Eycken, Mecke). 1918 Endine Riia toomhärra oliastunud evangeeliumiusku, abiellunud ning seejärel asunud elama ja uut usku levitama Uus-Pärnusse. Ilmselt oli ta alguses ametis kompanii vikaarina ja teenis Püha Jumalaema altaril.1526. aasta kevadel olevat temast saanud gildivendade eestvõtmisel ja nõudmisel ning raevaikival nõusolekul Nikolai kiriku peajutlustaja ehk kirikhärra, senise ordu määratud vaimulikuasemel. 1919 Heinrich Laakmann juhib tähelepanu, et Uus-Pärnu rae dokumentides pole JohannEcki nime mitte kordagi mitte üheski seoses mainitud. 1920 Et just tema oli pildirüüste aegnejutlustaja, on isegi kaheldav, sest 1. aprillil ja 29. septembril 1526 oli ta jutlustaja Riias. 1921Pigem võis Johann Eck olla Uus-Pärnus kui rae poolt ametisse kinnitatud jutlustaja aastast1528. Pärast seda, kui ta oli tulekahjus (Uus-Pärnu süütamine 1533) kõik kaotanud, naasis ta1534. a Riiga, kus temast sai läti kogukonna jutlustaja Jakobi kirikus. 1922Uus-Pärnu rae arveraamatu järgi maksti juba 1526. aasta mihklipäeval jutlustajale (demepredicanten) 12½ marka. 1923 Aga veel varem, 25. aprillil 1526, maksti her Kerstenile 36 markaja köstrile 2 marka, “meie vanemate korraldusel ja käsul”. 1924 Kuna ühtki raehärra KerstenitUus-Pärnus ei olnud, siis oli nähtavasti tegu vaimulikuga. Tema isik jääb paraku mõistatuseks.Uus-Pärnu elanike seas oli sel ajal teadaolevalt vaid üks Kersten, Kersten Pill. Tema puhul poleaga üheski kirjalikus teates kasutatud tiitlit her. 1526. aastal maksis raad ka her JohannKorbecke’le 45 marka, 1925 mis asjaoludel, jääb paraku teadmata. Veel 20 aastat hiljem maksisraad her Korbeke’le 20 marka, 1548. aastal esineb tema nimi aga arveraamatus viimast korda. 1926Pole teada, kas Johann Korbeckel oli mingeid teeneid evangeeliumiõpetuse sisseviimisel Uus-Pärnus või oli ta hoopis katoliku aja “jäänuk”, kellele raad oli miskipärast võtnud kohustusemaksta eluaegset renti. Heinrich Laakmann pakub, et tegu võis olla orelimängijaga. 19271527. aasta 21. märtsil maksti rae arveraamatu järgi Hinrick, deme predike 10 marka. 1928Heinrich Laakmann peab Hinrickut kompanii altaril teeninud vaimulikuks. 1929 Enam kui tõenäoliselton 1533. a Vana-Pärnus tunnistajana esinenud her Hinrick Hane puhul tegu sellesamajutlustajaga. 1930 1541. aastal sõlmis Uus-Pärnu raad Hinrick Galluse alias Hanega lepingu,kohustudes talle tagama palga ning elamispinna kiriklas. Peale selle lubati kunagiVitingkhoffide suguvõsa kirikule annetatud plats Hane käsutusse, et viimane saaks sinnaehitada maja, mis pidi jääma tema ja ta naise vabalt pärandatavaks varaks. 1931 See vastutulekviitab Heinrich Laakmanni arvates, et tegu oli pärnakate poolt armastatud reformaatoriga. 1932191819191920192119221923192419251926192719281929193019311932Arbusow, Einführung der Reformation, lk 470.Arbusow, Einführung der Reformation, lk 470–471.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchwesen, lk 145.Arbusow, Einführung der Reformation, lk 567.Arbusow, Einführung der Reformation, lk 567PA, lk 292, nr 29.PA, lk 292, nr 29.PA, lk 292, nr 29.PA, lk 288, nr 16; lk 289, nr 18.Das Erbebuch von Neu-Pernau 1543, lk 114.PA, lk 293, nr 30.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchwesen, lk 146.PA, lk 72, nr 54.PA, lk 189, nr 83.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchwesen, lk 146.209