Download (4Mb) - E-Ait

3.2.2. RaeistungidKui tihti kogunes Uus-Pärnu raad raekotta istungeid pidama, selle kohta andmed puuduvad. Raemärkme- ja pärusraamat annavad teavet ainult rae ees sõlmitud tehingutest ja kokkulepetest, kuidneed ei kajasta kogu rae tööd, kõiki raeistungeid. Selleks oleks vaja liita mitme allikaliigi andmed,Uus-Pärnu puhul selline võimalus paraku puudub. Näiteks oli raad ju kohtuinstants, s.t tulilahendada kohtuvaidlusi, mõista kohut nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades, kuid alles 16. sajanditeisest poolest on säilinud Uus-Pärnu rae protokolliraamat, mis edastab sellist informatsiooni.Uus-Pärnu rae säilinud dokumentide järgi oli kõige tihedam rae ees sõlmitud lepete jatehingute aeg kalendriaasta lõpp ja uue algus. Tiina Kala on uurinud Tallinna rae istungitepidamist 15. sajandil ja leidnud, et Tallinnas kõikus fikseeritud istungite ja tehingute hulk aastasoluliselt, ulatudes 5 istungist (1477. a); 19 istungini (1471. a). 680 Tiina Kala tugineb ainultpärusraamatu andmetele, kuhu kardetavasti ei fikseeritud siiski kõiki peetud raeistungeid. Uus-Pärnu pärus- ja märkmeraamatu põhjal kõikus rae istungite arv samuti palju – kolmest-neljastistungist 17–18 istungini aastas (1549. a). Suurusjärk on Tallinnale üllatavalt sarnane, kuigilinnade suurused on oluliselt erinevad. Vahe toob sisse asjaolu, et Tallinnas sõlmiti sagelimitu tehingut ühe istungi jooksul. Ka Uus-Pärnus tuli seda ette, aga väiksemas mahus. Kõigerohkem on sõlmitud kolm lepingut ühe istungi jooksul (11. aprillil 1532). Uus-Pärnus olikonkurentsitult istungite ja tehingute kõige rohkem aasta 1549. Miks see nii oli, on raskeseletada. Artur Plaesterer paneb näiteks tallinlaste kinnisvara pantimise ja müümise aktiivsusetõusu 1384.–1390., 1411.–1424. ja 1427.–1440. a rahavajaduse suurenemise arvele. 681 Viimanevõib olla tingitud soovist saada vahendeid ametialase tegevuse arendamiseks, kuid kinnisvarapantimine ja müümine võib olla seotud ka vaesumisega. 1544.–1547. a oli Liivimaal hinnatõusulaine, arvatavasti oli 1549. aastaks olukord stabiliseerunud ehk selge, kes olid pankrotistunudning vajasid oma äri või ettevõtte elushoidmiseks finantsabi või kel oli tekkinud võimalus hoopisäritegevust laiendada. Võib-olla aga oli tavalisest aktiivsem tehingute ja lepingute sõlmimineseotud hoopis 1549. a puhkenud katkuga. Või oli see lihtsalt mitme teguri koosmõju, mis sundisUus-Pärnu kodanikke tavalisest suurema aktiivsusega müüma ja pantima oma kinnisvara.3.2.3. Rae asjaajamine ja raamatupidamine1524. aasta tulekahjus hävis kogu Uus-Pärnu rae arhiiv: rae raamatud, arvepidamine jaregistrid. 682 Bürgermeistri Lynthemi järgi põlesid ära kõik linna vanad raamatud: ladina- jasaksakeelsed (alle unßer stadt alde bucke, lattynß und duitsch). 683 Mis raamatud ja muuddokumendid need täpsemalt olid, seda võib vaid oletada. Rae märkmeraamat pidi kindlastiolemas olema. Johann Lelow mainib 1520. a Uus-Pärnu rae pärgamentraamatut (des radespargamentes boeck). 684 Pärast 1524. aasta tulekahju jäi alles ainult Nikolai kiriku kirikuraamat,mis asus ilmselt bürgermeister Lynthemi juures kodus. See allesjäänud raamat hakkas täitmamitut ülesannet, olles korraga nii linna pärus-, arve- kui ka märkmeraamat. Tulest jäid puutumataka linna privileegid, mis samuti ei asunud raekojas.680681682683684Tiina Kala. Linnakirjutaja Johannes tor Hove ja hiliskeskaegse Tallinna asjaajamine. — Vana TallinnXVI (XX). Modus Vivendi II. Tallinn 2005, lk 119.Artur Plaesterer. Das Revaler Pergament Rentenbuch 1382–1518. Publikationen aus der RevalerStadtarchiv, nr 5. Reval 1930, lk IX–X. Tiina Kala ei pea seda veenvaks väiteks, vt Kala, LinnakirjutajaJohannes tor Hove ja hiliskeskaegse Tallinna asjaajamine, lk 120.Quellen zur Geschichte des Untergangs III, lk. 44, nr. 305: … des rades boeker, reckenschaffte vndregistere vorbranth …PA, lk 143.TLA, Bm 23 I, l. 2p.81