Download (4Mb) - E-Ait

mõisahärrale, kes 1504. a pidas ülal ordu selschop’i. 1874 Riia kodanik Hermen Hulsman saisamuti Anna altari rahadest 200 marka laenu. 1875Et kiriku sissetulekud olid tõesti suured, näitab see, kui kergelt suudeti pärast 1513. aasta tulekahjujälle kirikud üles ehitada. Takistuseks polnud isegi tuhandetesse markadesse ulatuvadkulutused. Nii lasid Nikolai kiriku vöörmündrid 1519. a üles ehitada kiriku mõlemad tornid,kulutades sellele üle 2000 marga. 1876 Heinrich Laakmann arvutab kokku Nikolai kirikuhõbeda väärtust ja saab selleks – arvestusega, et 1 kaalumarga hõbeda hinnaks oli 18 marka –3390 marka. 1877 Suured summad tulevad kõne alla ka Vana-Pärnu puhul, kus Püha Toomakirik kannatas 16. sajandi algul röövimise läbi kahju umbes 3000 marka. 1878 Kõiges leiabkinnitust tõsiasi, et keskaja kirik arendas esimese võimuna välja ratsionaalselt kavandatudrahateenimise ja bürokraatliku rahandushalduse, tema kätte voolas suur hulk kapitali, mis tegikadedaks ilmalikud valitsejad. 1879Viimaseks otsustavaks argumendiks reformi läbiviimisele Uus-Pärnus kujunes bürgermeisterLynthemi väitel preestrite nurin pärast 1524. aasta tulekahju, et kirik ei saa oma rente kätte jatunneb rahast puudust. 1880 Pole imestada, et tulekahjus kannatanud linnas oli maksude jarentide laekumisega raskusi. Kiriku pretensioonid linnakodanike tulekahjudes niigi kokkukuivanudfinantsidele polnud neile mõistagi meeltmööda ning kutsusid esile kriitikat kiriku,eriti selle rahamajanduse aadressil. Küll veendunud katoliiklasena, ent tubli ja asjaliku kaupmehenaavaldas Johann van Lynthem nördimust, et kirikus põletati liiga palju kalleid vahaküünlaid,vaesel ajal tundus see talle lubamatu raiskamisena. 1881 Lynthem annab üsna üksikasjalikultaru, kui palju vahaküünlaid Nikolai kirikus jumalateenistustel ära põletati: pühasakramendi ees põles üks küünal nii päeval kui ka öösel, Musta risti ees põles päeval kaks jaöösel üks küünal, missade, vesprite ja hommikumissade ajal põletati kahte küünalt, ühte ilmapausita jne. Selle loetelu lõpetab raskemini mõistetav lause, nimelt “seal oli ka üks puust rist(Must rist?), selleks põletati igal altaril kaks vahaküünalt.” 1882 Nähtavasti on mõeldud ristiaustamisega seotud püha tähistamist.Kujunenud olukorrast nähti ainult üht väljapääsu – kogu kirikuvara tuli sekulariseerida. Omaplaanide elluviimiseks leidis raad kogukonnalt toetust. Kasutades ära kodanikkonna meelsustja usupuhastusliikumisest mõjutatud vaateid, viidi reform läbi 1525. aasta märtsis. 1883 Kirikuvaradläksid üle raele, kes võttis enda peale vastutuse kirikute ja preestrite ülalpidamise eest.Vöörmündrid pidid tegema kirikuis revisjoni ja esitama tulemused raele. Selgus, et pealekirikuhõbeda ja väärisasjade oli Nikolai, Pühavaimu, Gertrudi ja Jaani kirikul kokku üle 650marga sularaha, mis viidi raekotta hoiule. 1884 Enam polnud raad rahata ning lõpuks ometi olivõimalik teha mõningaid hädatarvilikke kulutusi. Kohe eraldati summa raekojas tehtavateehitustööde tarvis. Liigseid väljaminekuid tuli aga vältida, nii arvas linnavalitsus heaks18741875187618771878187918801881188218831884PA, lk 142.PA, lk 127, nr 22.PA, lk 139. 1519 maksis hinnatõusu tingimustes 1 sälitis rukist 30 marka.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 220–221. 1523/24 müüdi Pärnu ordukomtuurile 36 kaalumargaeest hõbedat, 1526 Hinrick van Tuilenile 30 kaalumarka, 1537 saadi hõbeda müügist 60 Riiamarka, 1558 saadeti kokku 74 kaalumarka hõbedat ordumeistrile. Vrd Quellen zur Geschichte desUntergangs III, lk 43, nr 305.Arbusow, Die Einführung der Reformation, lk 254.Hattenauer, Euroopa õigusajalugu, lk 356.PA, lk 144.PA, lk 144: Dar tho waß inne denne tyden groeth gelthspillinge in der kirckken,dar wort vele waßverbrandt, …PA, lk 144.PA, lk 145.PA, lk 146–147.204