Download (4Mb) - E-Ait

Kuivõrd reisiti hobuste ja vankritega, tähendas see, et peatuspaigas läks vaja hobusemoona:heina ja kaeru; sööta osteti kaasagi. Samuti tuli mõnikord hobuseid rautada, haiged loomiarstida ning isegi uusi loomi osta. Ka vankreid oli tarvis parandada. Reisivad inimesed vajasidpeavarju, kosti ja õlut. Osa külalisi leidis küllap majutamist linnakodanike kodudes, osa ordulossiski,kuid sugugi mitte kõik. Igatahes oli kõrtside järele vajadus selgelt olemas. Vana-Pärnu,võrdluseks, polnud kaubalinn, seal ei liikunud nii palju võõraid ning linna külaliste jaoks oli“vastu jõge paiknev” võõrastemaja (harbarghe). 312 Uus-Pärnust pole jälle sellist teada.1.2. ELANIKKOND1.2.1. Arvuline koosseisEuroopas oli 16. sajandi esimene pool demograafilise tõusu ajaks. 313 Peamiselt maalt lähtuvamigratsiooni arvel suurenes oluliselt linnaelanikkond. Eesti ala linnaelanikkonna koguarvuks16. sajandil on pakutud 20 000, 314 mis on suhteliselt optimistlik hinnang. Väärib tähelepanu,et nendest enam kui pool elas Tallinnas ja Tartus. Tallinna suuruseks on 1530. aastateandmete põhjal arvestatud 7000–8000, Tartu suuruseks enne Liivimaa sõda oletuslikult 5000–6000 elanikku. Riia oli Liivimaal ainus 10 000 elanikuga suurlinn. 315 Liivimaa väikelinnadepuhul olid arvulised näitajad aga hoopis teised. Euroopa linnaajaloo-uurijad nimetavadkokkuleppeliselt väikelinnaks linna, mille elanikkonna suurus on kuni 2000. Selle kriteeriumialusel olid Liivimaal – Riia, Tallinn ja Tartu välja arvatud – kõik linnad väikelinnad. Narvaelanikkonna üldarvuks hiliskeskajal on arvestatud kõigest 500–800 inimest. 316 1534. aastalvandusid Haapsalus piiskopile truudust 34 kodanikku, mis annaks linna elanikkonnasuuruseks u 500 inimest. 317 Vana-Pärnus võis elanikke olla 200–300. 318 Viljandis oli samapalju või mõnevõrra vähem elanikke kui Uus-Pärnus, s.o umbes 1000. Paide ja Rakvere pididolema Vana-Pärnu suurusjärku linnakesed. Need olid tõeliselt väikesed kogukonnad. Seeelanikkonna väiksus vajutas tugeva pitseri linna eluviisile ja -olule. Kui soovida Liivimaa väikelinnuveelgi diferentseerida, siis võiks need jagada väike- (> 500) ja kääbuslinnadeks (< 500).Kui palju inimesi elas 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnus, selle kohta puuduvad täpsedandmed. Linnaruumi suurus, kruntide ja hoonete arv on üks oluline elanikkonna arvukusenäitaja. Uus-Pärnu elanikkonna suuruse arvestamiseks leidub tänuväärsel kombel ka mõningaidkirjalikke teateid. Nimelt kirjutas 1550. a Pärnu ordukomtuur, et linnas on 70 kodanikku. 319 Sedateadet ning asjaolu, et linnas oli u 80 elumaja, aluseks võttes, on Heinrich Laakmann Uus-Pärnuelanike arvuks pakkunud 950–1000, koos eeslinnade ja ordulossiga 1200 elanikku. 320 Seejuuresarvestas ta kodanikupere keskmiseks suuruseks 6 liiget, ilma teenijateta. Muidugi jääb Uus-Pärnu elanikkonna suurus hinnanguliseks, kuid põhimõtteliselt võib Laakmanni esitatud arvuganõusse jääda, olemuslikult erinev tegelikust ei saa see olla. Näib, et 70 kodanikku oli Uus-Pärnujaoks orduaja lõpul suhteliselt stabiilne suurus. Ühes 1556. aastast pärit kirjas märgitakse, et Uus-Pärnus on 72 relvakandjat isikut, noorukeid arvestamata (Item lxxij: werafftige personenn ane312313314315316317318319320PA, lk 75–76, nr 69.Schilling, Die Stadt in der Frühen Neuzeit, lk 10.Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Academica 6. Tallinn 1996, lk 31.Vt Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 92, 95.Süvalep, Narva ajalugu, lk 274.Eesti ajalugu II, lk 305.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 64.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 63.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 64.40