Download (4Mb) - E-Ait

müürsepp Andreas Blocki kaasuse kujunemise taga just mõisnike varasemast tugevam vastuseistalupoegade linna asumisele. Nähtavasti ei olnud mehe endine isand Pornuse 821 mõisahärraJohann Slippenbecke rahul Andrease linna siirdumisega. Kuigi Andreas oli elanud Uus-Pärnusrohkem kui 15 aastat, ei tunnistanud Slippenbecke, et tegu on vaba linnakodanikuga. Asilahenes 1546. aastal, kui mees end mõisahärra käest lõpuks lihtsalt vabaks ostis. 822 Linnapagenud talupoegade küsimust puudutati ka Uus-Pärnu kodanikkonna ja komtuuri vahelise tülilõpetamiseks 1537. aastal koostatud retsessis. Linna kohustati Eesti ala orduvaldustes kehtinudnn eestesschenn eininge alusel ordu talupoegi nõudmise peale välja andma. 823Andreas Blockiga seoses väärib tähelepanu veel üks asjaolu. Heinrich Laakmannil oli Pärnulinnaarhiivis võimalus lugeda Blocki 1532. a koostatud testamendi 18. sajandist pärit ümberkirjutust.824 Sellest ta järeldab, et mittesakslasest müürsepp ei olnud täieõiguslik linnakodanik,sest nimetab end dokumendis ise inwoner, mitte burger. See võis nii olla, iseasi, kas seda saabüheselt järeldada pelgalt termini inwoner kasutamisest. Nimelt on ka nt kaupmees PawelKrumschake kohta kasutatud kord ainult inwoner’i nimetust, 825 kuid kohaliku kaupmehe poegvaevalt muu, kui linnakodanik oli. Henryk Samsonowicz juhib tähelepanu, et mõnes Preisiväikelinnas puudus õiguslik vahe inwoner’ite ja burger’ite vahel, s.t kõiki linna elanikke nimetatiynwoner’iks. 826 Kuigi Uus-Pärnu kohta käiv materjal on liiga kesine, et selles küsimuses täitselgust saada, tuleb mainitud Preisi tavaga ka siinsete väikelinnade puhul vähemasti arvestada.3.5. KOKKUVÕTEUus-Pärnu linnavalitsuse ja selle tegevuse lähem vaatlus annab põhjust väita, et viisis, kuidastoimus linna juhtimine ja majandamine, samuti selles, kes linna juhtisid, ilmnevad väikelinnakõige iseloomulikumad jooned. Esiteks tuleb Uus-Pärnu puhul ilmsiks maahärra, s.o orduvõimusuur mõju. Kuigi Uus-Pärnu raad valis oma liikmeid ise, on tunda orduvõimu selget survet raehärradevalimisel. Just maahärra toetust omanud isikud tegid Uus-Pärnu raes eriti kiiret karjääri.Juba paariaastase liikmestaažiga raehärra võis tõusta bürgermeistriks. Siiski ei olnud vähemaltUus-Pärnu näidetel tegu saamatute või tühiste karjeristidega, ordu soosis eeskätt neid, kel olidlinna juhtimiseks sobivad isikuomadused (Johann van Lynthem, Nicolaus Barenfeldt). Sugugimitte kõigist orduga seotud raehärradest ei saanud linna n-ö liidreid. Tuleb ka rõhutada üksikisikusuurt osa linnajuhtimises, milline olukord oli samuti võimalik vaid väikelinna tingimustes.Suures linnas ei saavutanud üksikisik linna valitsemisel kunagi sedavõrd suurt võimutäiust.Maahärra mõju ning linna autonoomia piiratus avaldus ka selles, et pool Uus-Pärnu kodanikeltvõetud kohturahadest läks ordule.Väikelinna linnamajandus oli lihtsam, vähem arenenud kui suures linnas. Sellest tulenevaltoli vähem ka mitmesugust asjaajamisdokumentatsiooni, nt erineva sisuga linnaraamatuid.Uus-Pärnus peeti 16. sajandi esimesel poolel kinnistu- ja rae märkmeraamatut, viimasessetehti ülestähendusi muu hulgas linna väljaminekute, harva sissetulekute kohta. Uus-Pärnuspidasid raeraamatuid ja kirjavahetust enamasti bürgermeistrid, mitte raesekretärid, nagutavaks suurtes linnades. Kuigi võis esineda ka erandeid, tundub see asjaolu olevat samutijust väikelinnale iseloomulik joon.821822823824825826Viljandi lähedal.PA, lk 205, nr 115.PA, lk 30, nr 14.Das Erbebuch von Neu-Pernau 1543, lk 90.PA, lk 216, nr 139:Henryk Samsonowicz. Kleinstädte im Deutschordensstaat Preußen. — Stadt und Orden. Das Verhältnis desDeutschen Ordens zu den Städten in Livland, Preussen und im Deutschen Reich. Udo Arnold, Hg. Marburg1993, lk 144–145.97