Download (4Mb) - E-Ait

mängijale kokku 90 marka. 715 Ülejäänud kümme palgalist (raeteenrid ja linna heaks töötanudkäsitöölised) teenisid suure tõenäosusega kokku vähemalt sama palju. Väga ligikaudsetearvestuste järgi võis seega Uus-Pärnus palkadele ja käsitööliste töötasule minna keskmiselt u 15–20% rae väljaminekutest. 716 Järgmine suur kuluartikkel olid mitmesugused ehitustööd linnasees – majad käsitöölistele, rae aidad, poekesed, turuletid; ühiskondlike hoonete, nagu kirik,kirikla, koolimaja, raekoda, vaestemajad jne ehitus ja korrashoid. Samuti vajas finantseerimistlinna heakord: tänavate sillutamine, linnakaevude tegemine. Investeeringuid nõudsid veelsadama ja sadamasilla korrashoid ja väljaehitus, hobu- ja tuuleveski, praamiühendusekäigushoidmine. Vaieldamatult suurimaid kulutusi tehti linna kaitsekindlustuste rajamisele,parandamisele ja kaasajastamisele. Olulise osa linna väljaminekutest võtsid enda allaehitustööd, millega seoses osteti linna heaks palju igasugust ehitusmaterjali: peaaegu igalaastal palke, saelaudu, sageli (müüri)kive, lupja ja lubjakivi, harvem telliseid, katusekive,savi, latte, maakive, tammepalke, kiviplaate, vaiu, turvast, kiviplokke ja -sambaid. Ehitustöödeksvaruti ka naelu, (katuse)plekki ja traati.Kaitsevõime suurendamiseks hangiti bürgermeister Lynthemi initsiatiivil ja lausa märkimisväärseidkulutusi tehes linnale kaasaegset relvastust. Ajavahemikul 1529–1531 läks sellele ligipoolteist tuhat marka, mis oli linna keskmine aastakulu. Kui Johan van Lynthem 1529. aastavarakevadel kirikukellade pärast Riias käis, kasutas ta juhust ja laskis sealsel meistril HansSchillinckil Riia rae käest tagasi saadud kaheksast laevanaelast (u 1328 kg) vasest valada ühekella ja seitse suurtükki – kaks madu, ühe veerandmao ja neli falkonetti. 717 Et metallist tulipuudu, ostis ta vaske ja tina juurde. Uus-Pärnu rael oli seitse leisikat (u 58 kg) vaske kaTallinnas. Kokkuleppe järgi pidi sellest valatama kabelikell. Raad polnud 1529. aastaks kellasaanud, seepärast läks Lynthem Tallinna ja lasi kahest laevanaelast (u 330 kg) vasest valadahoopis ühe veerandmao. 718 Rae arveraamatu n-ö mustandi järgi osteti 1530. aastal veel üks poolmaduja kaks falkonetti. 719 Kahe aasta jooksul omandas linn niisiis üksteist suurtükki. Sellega asiei piirdunud. 1530. aastal lisandus linna sõjavarustusse kakskümmend kaitserüüd (harnesch) ja11 marga eest hellebarde. 720 Tulirelvadest ostis raad ajavahemikul 1530–1531 veel 215 margaeest 40 haakpüssi ja Hinrich Hylwechilt Tallinnast 72 marga eest 22 poolhaakpüssi (halbehaken). 721 Haakpüss oli 15.–16. sajandil kasutatud sileraudne püss, mille esiotsa küljes asuskonks ehk haak, see asetati müürinurga või toe taha, et pehmendada laskmisel tekkinud tagasilööki.Vastavalt suurusele eristati nende seas veel topelt- ja poolhaakpüsse. Nii suure hulgapüsside ostmine viitab, et Uus-Pärnus toimus üleminek ambudelt käsitulirelvadele. See protsessleidis enam-vähem samal ajal aset ka Kesk- ja Lääne-Euroopas, andes tunnistust sõjanduslikeuuenduste väga kiirest jõudmisest Liivimaale.Püssirohtu ja ilmselt ka muud sõjamoona hoidis raad jõeäärses ümmarguses tornis. 1524. aastatulekahju ajal oli vististi ka raekojas püssirohtu, mis hoone hävimisele veelgi kaasa aitas. 1530.aastal ostis linn 111 marga eest püssirohtu (bussen kruth), koguseliselt võis seda olla u 200 kg. 722715716717718719720721722PA, lk 288, nr 16.Keskmiseks aastakuluks on võetud 1350 marka, mis on aritmeetiline keskmine Uus-Pärnu raeväljaminekutest ajavahemikul 1525–1556.PA, lk 280, nr 1. Keiser Karl V ajal hakati suurtükke jagama rühmadeks vastavalt kaliibrile. Keskmiste välisuurtükkidehulka kuulusid madu, poolmadu ja veerandmadu. Need kasutasid vastavalt 24-, 12- ja 6-naelaseidkuule. Kergete välisuurtükkide hulka kuulusid falkoon ja falkonett. Viimastest lasti 3-naelaste kuulidega.Selliste suurtükkide ostmine Uus-Pärnus näitab, et Liivimaal võeti Kesk-Euroopas tehtud relvastusalaseduuendused kiiresti üle.PA, lk 280, nr 1.PA, lk 295, nr 36.PA, lk 281, nr 2.PA, lk 281, nr 3, lk 280, nr 2.PA, lk 295, nr 36.86