Download (4Mb) - E-Ait

näeks meelsasti vana bürgermeistri asemel oma soosikut – mispeale viimane valitigiametisse. 596 Uus-Pärnus valisid uusi liikmeid küll raehärrad ise, kuid orduvõimu mõju on sellejuures sageli selgesti nähtav.Raeliikmed valiti Uus-Pärnus ametisse eluajaks, kui nad just ise tagasi ei astunud. Vaadeldavastajaperioodist on teada kolm ametist lahkunud raehärrat. Lammert Oldendorp loobus ametistvististi laostumise ja vanaduse tõttu, ehk nagu seisab linnaraamatus: “sellele saadeti padi koju”(dissem was dat kussen tho hus gesant). 597 Raehärra Johann van Acken lahkus Uus-Pärnust, etasuda elama Tartusse (disse thoch nach Derpte), 598 kus ta samuti raadi valiti. Diderich Muntzläks millalgi 1550. aastatel ära Tallinna, seal ta 1559. a ka suri. 599Pole teada, millal täpselt Uus-Pärnus raad ametisse asus, esimene kirjalik teade tegutsevastraest pärineb alles aastast 1325. 600 Samas mingisugusel algsel kujul pidi linnavalitsus olemasolema juba pärast 1265. aastat, sest kes siis muidu mõistnuks linnas kohut, kes kogunuksmakse ja kes käsutanuks 1 / 3 laekunud kohtutuludest, nagu nägi ette ordumeistri annetatudprivileeg. 601 Rae valimised toimusid Uus-Pärnus nädal pärast lihavõtteid, s.o quasimodogenitipühapäeval. See tava püsis mõnede eranditega alates keskajast kuni 1787. aastani. Riia õigusfikseeris raevalimiste ajaks pühapäeva enne mihklipäeva. 602 Miks valiti Uus-Pärnus raeliikmeidhoopis kevadel, seda võib vaid oletada. 603 Üks niidiots, millest on kinni haarata: ordumeisterConrad von Mandern annetas Uus-Pärnule esimesed privileegid 1265. aasta 5. aprillil,s.o lihavõtete ajal. Seega viitab traditsioon valida uusi raeliikmeid pühapäeval pärast lihavõtteidjust 1265. aasta privileegi annetamise ajale. Alles 1590. a üritas Uus-Pärnu raad miskipärastRiia õiguse järgi paika pandud ajal uusi liikmeid valida, 604 sellegipoolest jäi edaspidi endiseltpüsima keskajast pärit tava. Selles seoses väärib tähelepanu ka, et quasimodogeniti pühapäevallasus linnal kohustus võõrustada raekojas Pärnu ordukomtuuri, kes oli maahärralikuvõimu esindaja linnas.Uute liikmete valimised korraldati tavaliselt alles siis, kui raes oli vakantne rohkem kui ükskoht. Uus-Pärnu Liivimaa sõja järgne protokolliraamat heidab valgust muu hulgas raeliikmetevalimise ja ametisse astumise protseduuridele. 605 Uute liikmekandidaatide väljaselgitamisekskogunesid raehärrad määratud päeva varahommikul raekotta. Juba nädal või paar varem väljavalitud kandidaatide hulgast tuli leida need, kes olid kõige sobivamad raehärraks saama. Aegaoli nn vanal rael oma otsuse tegemiseks kuni hommikuse jumalateenistuseni. Seejärel, pärastpühapäevast ühist jumalateenistust, luges raesekretär (varasemal ajal mõni muu raeliige) raekoja596597598599600601602603604605Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 218.PA, lk 133. Nähtavasti on siin mõeldud raepatja, millel raehärrad tavatsesid raepingis istuda. Raepadi olisümboolse tähendusega, mõnel pool pidi raest lahkuv raehärra oma padja tagasi andma, vt sellel teemallähemalt Dietrich W. Poeck. Rituale der Ratswahl. Zeichen und Zeremoniell der Ratssetzung in Europa.Städteforschung A/60. Köln 2003.PA, lk 133.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 120.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 132.PA, lk 18–19, nr 2.QRS, lk 140 § 1, lk 141, § 1.Dietrich W. Poeck leiab, et raevalimiste päeva määramisel on mõnede linnade puhul märgata soovi luua sidetaevase Jeruusalemmaga kui linna ideaalpildiga keskajal. Selliste katsetuste hulka kuulub valimispäevapanemine nii kolmekuningapäevale kui ka quasimodogeniti (tõlkes “nagu uuesti sündinud”) pühapäevale, vtDietrich W. Poeck. Zahl, Tag und Stuhl: Zum Ritual der Ratswahl. — Hanza vakar. — Hansa rīt. Hansayesterday — Hansa tomorrow. Riga 2001, lk 220–221.PA, lk 135.EAA, f. 1000, n. 1, s. 711, l. 62, 62p, 149p, 151p. Vt Tallinna raeliikmete valimisprotseduuri kohta JuhanKreem. Cost van Borstal, bürgermeister. — Kümme keskaegset tallinlast. Koost Tiina Kala, Juhan Kreem,Anu Mänd. Tallinn 2006, lk 21.71