Download (4Mb) - E-Ait

puhangu. 833 Rajati suuri hospidale, loodi hoolekandeasutusi, kerkisid avalikud hooned ja eramajad,õitses raamatukaubandus ning esimest korda oli Liivimaal kunst mitte ainult võtja, vaidka andja rollis. 834See õitsenguaeg oli aga lühike ning tundis ka tagasilööke. Jorma Ahvenaise järgi tabasidaastatel 1501/1502, 1504–1506, 1509, 1517, 1524, 1528, 1539–1542, 1549–1553 ja 1555 Liivimaadvähem või rohkem ulatuslikud ikaldused. 835 Aastail 1502–1505, 1527–1534, 1544–1547ja 1556–1557 olid Liivimaal hinnatõusu lained. 836 Kallinemised halvasid kaubandust ja üldsekogu majanduselu, tuues kaasa pankrotte ning vaesumist. Hinnatõusuga liitusid sageli veelteised kriisid või katastroofid: nii laastas aastatel 1503/1504 ja 1546 lisaks kallinemisele Liivimaadkatk. 1550. aastal oli Liivimaal samuti suuremat sorti hädaaeg, mis oli seotud 1549. apuhkenud katkuga ning ikaldusega samal ajal. Kirjas ordumeistrile 15. veebruarist 1550 kurtisTallinna raad, et kuigi maal valitseb viljapuudus, laevatatakse keelust hoolimata Liivimaaltvälja suures koguses linnaseid, otri ja rukist. Sellel kriisil olid laiemad mõõtmed, nimelt olikallinemine ja viljapuudus samal ajal ka Venes. 837 Kõige kriitilisemad olid Liivimaal aastad1527–1534, kui hinnatõusule eelnes üleliivimaaline ikaldus 1524. a ja sellele järgnenud näljahäda1525/26, palavikutõbi 1528/29 ning katk 1532/33. Selles suhtes pakub mõtlemisainet PaulJohanseni väide, et aastatel 1516–1536 oli Liivimaal eriline luksuse puhang.Uus-Pärnu oli küll hansalinn, kuid transiitkaubandus ei mänginud tema jaoks kunagi niikandvat osa nagu Tallinna või Tartu jaoks. Uus-Pärnu roll Tartu väljaveosadamana olihiljemalt 15. sajandi lõpuks kaotanud oma tähtsuse, sest Tallinna-Tartu telg muutus järjestkandvamaks. 838 Juba hiliskeskajal pole võimalik tuvastada Uus-Pärnu kaupmeeste otsesidemeidVenega, 839 nähtavasti nad ei jõudnudki ei Novgorodi kaubahoovi ega Pihkvasse.Nende nn äriprofiil oli teistsugune. Uus-Pärnust kujunes keskaja jooksul väljaveosadam Liivimaapõllumajandustoodangule. Asjaolu, et Tallinn tegi kogu keskaja vältel ordukäsknikeletakistusi oma sadama vabal kasutamisel, koondas Järva- ja Viljandimaa jõukate ordumõisateviljatoodangu väljaveo ja turustamise tarbe ning orduhärrade majanduslikud huvid Pärnuordulinna. 16. sajandiks oli Uus-Pärnu suurest hansakaubanduse konkurentsist täielikult väljatõrjutud, sest Tallinn kindlustas jätkuvalt oma monopoolset seisundit ja laiendaskaubanduslikku tagamaad. Uus-Pärnu säilitas Liivimaa väliskaubanduses väikese osakaalu,mille tagasid ordukäsknike majanduslikud huvid ning mis andis elatist Uus-Pärnu väikesearvuliselekaupmeeskonnale. 840833834835836837838839840Johansen, Hansa tähendus Liivimaale, lk 386.Johansen, Hansa tähendus Liivimaale, lk 387.Jorma Ahvenainen. Der Getreidehandel Livlands im Mittelalter. Commentationes Humanarum Litterarum.Societas Scientiarum Fennica, Nide 34, N. 2. Helsinki 1963, lk 210.ETA, lk 247–249.Regesten aus zwei Missivbüchern des XVI Jahrhunderts im Revaler Stadt-Archiv. Bearb. v. Gotthard vonHansen. (Archiv für die Geschichte Liv, Est- und Curlands. III Folge. Bd. IV.) Reval 1895, lk 126, nr 180;TLA, f. 230. n. 1, s. A. a. 21: Register von Sendebriefen an ausländische und binnenländische Fürsten1536–1568, l. 194p, 195.Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 76.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 169.Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 76.99