Download (4Mb) - E-Ait

hoidev käsi ja võti. Rist pole aga mitte tavaline ristikujutis, vaid eripärane: tahumata puidust jaebakorrapäraste, nagu viltu ära lõigatud otstega. Väga tõenäoliselt on tegu just Püha Musta ristikujutisega. 1840 Samuti näitab Musta risti tähtsust tõsiasi, et risti kabelis peetud teenistuste ajalkorjatud raha oli Nikolai kiriku kirikhärrale oluline (võib-olla isegi peamine) sissetulek.Eraldi äramärkimist väärib Püha Anna austamine. Uus-Pärnus oli Nikolai kirikus Annaaltar, jõe ääres asus Anna kabel. On tähelepanuväärne, et Nikolai kiriku raamatu tiitellehel,kus on kirjas traditsiooniline katoliku usu vaimus pöördumine pühakute poole, on Jeesuse jaMaarja kõrval üllataval kombel nimetatud Franciscust ja Annat, Püha Nikolaust pole agasõnagagi mainitud. Võrdluseks, Tallinna Niguliste kiriku raamatus seisab selgelt, et see“kuulub” kiriku patroonile Püha Nikolausele (Dit bock hort to sunte Nicolaus unßewerdighe patrone). 1841 Võib-olla tähendas Franciscuse ja Anna poole pöördumine, et nadolid Nikolause kõrval Uus-Pärnu peakiriku kaitsepühakud? 15. sajandi lõpul on koguEuroopas märgatav Neitsi Maarja ema, s.o Püha Anna kultuse tõus. Anna kultust soosisSaksa Ordu ning ordu pühadekalendris oli Püha Anna päeval kõrge staatus. 1842 Hansalinnadesoli samuti Neitsi Maarja ema austamine levinud. 1843 Anna kultuse juures vääribtähelepanu, et see kestis edasi isegi reformatsioonijärgsel ajal. 1844 Uus-Pärnus on pärastpildirüüstet teateid küll Anna altari rendikapitalist, 1845 kuid kas kirikus oli alles ka Annaaltar, jääb siiski teadmata. Kõigile eespool nimetatud pühakutele olid pühitsetud kirikud jaaltarid ka Tallinnas, nii on raske täheldada mingit silmatorkavat kohalikku eripära pühakuteja reliikviate kultuses Uus-Pärnus (Musta risti austamine välja arvatud). Tegelikult on seeigati ootuspärane ja loomulik, kui pidada silmas Euroopa üldisi arengutendentse. Nimelttoimus juba 10.–13. sajandil kristlikus Euroopas nihe universaalsete pühakute ja nimedesuunas. Suure tähtsuse ei omandanud ainult universaalsed pühakud, vaid ka issandakultus.Pühad apostlid, Jumalaema, Jumal ise Kolmainsuse, Püha Lunastaja või corpus Christ’ikujul tõrjusid varasema keskaja pühakud ja nende kultused välja. 1846 Alles 13. sajandilladina kirikuga liidetud Eesti aladele tuli kohe just selliste nn universaalsete pühakutekultus, nii ei saanudki välja kujuneda kohalikku kristlike pühakute kultust.Pühakute austamisest annavad tunnistust ka inimeste nimed, pühakud ja nimed olid keskajalomavahel tihedalt seotud. Suured muutused nimepaneku ja pühakute austamise skeemis leidsidüheaegselt aset kogu ladina kristluse ulatuses juba mainitud 10.–13. sajandil. Kogu Eurooparahvas hakkas eelistama oma lastele nime valides Maarjat ja apostleid ning teisi universaalseidpühakuid. 1847 Uus-Pärnu allikatest ilmsiks tulev pilt – standardne nimesüsteem ning üldkristlikeja pühakunimede domineerimine – ainult kinnitab seda väidet. Nii ei ole sellest ajast linnaelanikepuhul teada ühtki kohalikku päritolu nime, need vähesed eestlased, kes allikatest üldseilmsiks tulevad, kandsid kristlikke nimesid (Andreas, Peter). Valdavalt kristlikud olid ka linnatalupoegade nimed (Tonnies, Thomas, Michel). 1848 Tõsi küll, allikaist tuleb esile ainult mikro-184018411842184318441845184618471848Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 93–95.TLA, f. 31 (Tallinna Niguliste Kogudus), n. 1, s. 216: Rechnungsbuch der Kirchenvormünder der St.Nikolaikirche, l. 1.Anna kultuse kohta Liivimaal vt Merike Koppel. Tallinna Püha hõimkonna altariretaabel. Algsestpildiprogrammist Madalmaade hiliskeskaegsete Püha Anna legendide taustal. — Kunstiteaduslikkeuurimusi 3 [15], 2006, lk 37–70.; Merike Kurisoo (Koppel). Sancta Anna ora pro nobis. Images andVeneration of St. Anne in Medieval Livonia. — Acta Historiae Artium Balticae 2 (2007) (ilmumas). Vrdka Arbusow, Die Einführung der Reformation, lk 95.Matthias Zender. Heiligenverehrung im Hanseraum. — Hansische Geschichtsblätter, 1974, 92. Jahrgang,lk 10.Kurisoo, Sancta Anna ora pro nobis. Images and Veneration of St. Anne in Medieval Livonia.PA, lk 210, nr 125.Bartlett, Euroopa sünd, lk 395.Bartlett, Euroopa sünd, lk 403.Siiski leidus neil ka paar eestipärast nime: Wosseke, Mewes?, vt PA, lk 303.200