Download (4Mb) - E-Ait

kui raad lupja n-ö välja andis, oli 1528, kui Peter Hakele lubati 10 lasti lupja ning aknavõrekolme topelt raudvarvaga (3 dubbelde stenge medt den trallien). 1283Kas kuskil Uus-Pärnu eeslinnas tegutses ka telliselööv telliste ja katusekivide põletamiseks, onteadmata. Rae raamatutes pole sellele mingeid viiteid, nii pidi see olemasolu korral kuulumaeravaldusesse. Uus-Pärnus ei olnud vabalt kasutada paekivi nagu Tallinnas, kirikuid ja majuehitati palju tellistest, seega olnuks telliste tootmine kohapeal küllaltki loogiline. Tegelikkusestuligi linnas ette probleeme nt katusekivide hankimisel. 1546. a kaebas raad, et katusekive eiõnnestunudki saada. 1284 Kuus aastat hiljem osteti linnale korraga 17 000 katusekivi(dacksteine). 1285 Kust või kelle käest neid osteti, ei ole üldjuhul teada, välja arvatud 1526, kuiraad maksis Uus-Pärnu raehärra Berndt Stolterkampile 27 marka katusekivide eest. 1286 Tellisteostmisest on samuti paar teadet: 1538/39. a maksti Grutheri lesele 20 marka telliste eest (vortygell). 1287 1527. a tasus bürgermeister Johann van Lynthem raele ühe tühja platsi eest 20 markaja 2000 telliskivi (tygelsteynn). 1288 Mõnikord pidi Uus-Pärnus olukord lubja ja tellistega olemaüsna kriitiline, sest nagu näitab järgnev juhtum, ei peetud ühtki moodust nende hankimiseks niikehvaks, et seda hoolimatult kõrvale heita. Uus-Pärnu kaupmees Goswin Suselbecke oli tülisRiia kaupmehe Albrecht Hintzkega. 1551. a õnnestus rael ja teistel lepitajatel tüliküsimuslahendada, sealjuures seati aga tingimus, et kui üks pooltest peaks hakkama jälle vaenukiskuma, tuleb tal linnale trahviks anda 10 lasti lupja ja 1000 tellist. 1289Lubjaahju juures asus hiljem maha põlenud linapress, milleni bursprake järgi oli lubatudpuid parvetada. 1290 Teine linapress asus jõesuudmes. Linapress oli koht, kus pakiti lina, peaasjalikultmeritsi väljaveoks. Kõige tavalisem oli lina pakkimine tünni. Hansapäeva määrusejärgi võis Pärnu tünn kaaluda 4 Riia laevanaela. 1291 Tõenäoliselt kasutati nii suurte raskustegaopereerimiseks linapressis mehaanilisi abivahendeid. Seda oletust kinnitavad bürgermeisterJohann van Lynthemi mälestused, kus ta kirjutab, et 1524. aasta tulekahjus põlesid kõik linapressid:kaks maja koos kaheksa vintsiga (ij hueßer myt viij spillen). 1292 Kindlasti oli agalinapakkimisel vaja inimtööjõudu. Kui palju töölisi ühe linapressi juures töötas, see jääbparaku teadmata.Sauga jõe suudmes, Vana-Pärnu vastas ning jõesaarel olid ordu kalurikülad. 1293 Kusagil jõepoolseseeslinnas pidi asuma linna kaluriküla. Peale kalurite tavatsesid kalapüügiga tegelda kaeeslinnas elanud kandjad. 1294 Tõenäoliselt olid kalurid abiks kauba laevadele lossimisel jalastimisel. Nimelt ei saanud suured merelaevad sadamasse sõita ning pidid reidile ankrusseheitma. Arvata võib, et kaluritele pakkus teenistust veel veopaatidel kauba ja reisijate üle jõevedamine. Eeslinna olid koondunud elama teisedki mittesakslased, kes linnas tööd ja teenistustleidsid: voorimehed, kandjad, mitmesugused palgatöölised. Paraku midagi lähemat nendeelupaikade ja -tingimuste vms kohta teada ei ole.128312841285128612871288128912901291129212931294PA, lk 175, nr 55.PA, lk 288, nr 16.PA, lk 290, nr 22.PA, lk 292, nr 29.PA, lk 285, nr 9.PA, lk 172, nr 47.PA, lk 223, nr 154.PA, lk 344 § 23.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 51.PA, lk 143. Võimalik, et hiljem taastati ainult üks linapress, vt Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 51.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 53.Vt PA, lk 214, nr 135.145