Download (4Mb) - E-Ait

Uus-Pärnu ja orduvõimu suhted peegeldavad muu hulgas Liivimaa orduharus toimunudsisemisi arenguid. 16. sajandil ilmnesid üha selgemalt ordukäsknike, sh Pärnu ordukomtuuritaotlused saada ordumeistri mõju alt välja iseseisvateks tulunautijateks oma haldusalas.Tähelepanuväärne on ka orduhärrade kodanikustumise tendents. Nad elasid linnas ja nautisidpere keskel linnakodaniku elu voorusi. Orduhärrade järglaste kindlustamine pärandiga saab16. sajandil orduvõimule järjest sagedamini lahendamist nõudvaks õiguslikuks probleemiks.Uusi arengusuundumisi Liivimaa ordus näitab seegi, et 16. sajandil ei andnud ordus üha enamtooni enam ordurüütlid, vaid mitmesugused ametnikud: mõisavalitsejad ja landknecht’id,sekretärid, kirjutajad jms, kes tegelesid põllumajandusliku tootmise ja turustamise küsimustega.Ordu pakkus üha rohkem teistsuguseid teenistusvõimalusi ja muudest sotsiaalsetest kihtidestisikutele, kui oma algusaastail.Alates 15. sajandi lõpust, üleminekul varasesse uusaega toimus Euroopa ühiskonnas rida olulisimuutusi. Raha- ja turumajanduse areng esitas uusi nõudmisi linnavalitsemisele. Et linna asjaajamineeeldas varasemast suuremat bürokraatliku asjaajamise kogemust, pääsesid 16. sajandiesimesel poolel Uus-Pärnu linnavalitsusse esimesed juristi haridusega mehed. Liivimaa orduvalitsusaparaati kuulunud mitmesuguste ametnike näol oli kujunenud uus grupp edasipürgivaidisikuid, keda nende haridus ja teenistus ordus aitasid Uus-Pärnu eliidi hulka või sillutasidkoguni teed linnavalitsusse, enam polnud see sünnipäraga või seisuslikult rangelt määratud. Seekõik annab tunnistust, et ka Liivimaal tekkis varasele uusajale iseloomulik uut liiki sotsiaalnemobiilsus ning sotsiaalsete kihtide mitmekesistumine, diferentseerumine.3. PEATÜKK. RAAD, RAEPOLIITIKA,KODANIKUKOHUSTUSED JA -ÕIGUSED3.1. RAE KOOSSEIS3.1.1. RaevalimisedVäikelinnale omaseid jooni on põhjust otsida nii linnakogukonna kui ka -valitsusemoodustumises, s.t kes ja kuidas pääsesid rae koosseisu. Uus-Pärnu linnaraamatus säilinud raenimekiri sisaldab alates 1518. aastast 593 järjepidevat informatsiooni linnavalitsuse koosseisukohta, andes võimaluse seda põhjalikumalt analüüsida. Keskaja Euroopa linnas oli linnavalitsusekomplekteerimiseks üldiselt mitu moodust. 594 Tallinnas jt Liivimaa suurtes linnadestäiendas raad end ise, s.t uued liikmed valiti ametisse rae enda poolt. Koopteerimine oli keskajaLiivimaa linnade puhul kõige peamisem rae täiendamise moodus, mõningaid erijooni tõidsellesse ühtlasesse pilti ainult väikelinnad. Nii on Vana-Pärnus raeliikmeid ametisse nimetanudka Saare-Lääne piiskop, 1551. aastal määras piiskop Vana-Pärnu bürgermeistriks katusetegijaPawel Schmidti. 595 Maahärrade suur mõju raeliikmete valimisel on tuntav teisteski väikelinnades.Näiteks on 1550. aastast säilinud ordumeistri kiri Võnnu raele, milles ta teatab, et593594595PA, lk 133–135.Näiteks Saksa linnades oli üks moodus rae täiendamine isevalimiste teel, seejuures patritsiaalses raes nimetasametist lahkuv raehärra ise endale järeltulija. Edasi oli võimalus, et uute liikmete ametisse määramisel osalesmaahärra või tema esindaja. Mõnel juhul oli linna kodanikkonnal läbi nn valijameeste õigus raevalimistelkaasa rääkida. Ka selliste valijameeste väljaselgitamiseks oli erinevaid mooduseid – nad olid kas gildideesindajate või raehärrade poolt vms kombel valitud, vt Engel, Die deutsche Stadt, lk 62–63.PA, lk 63, nr 2.70