Download (4Mb) - E-Ait

Vock. Kaupmeeste kompanii oldermanni isik ei ole miskipärast pälvinud Uus-Pärnu kirjalikesallikates äramärkimist. Kirjeldades näiteks kodanikkonna esinduse ja rae kogunemist komtuurivastuvõtule, ei maini bürgermeister Lynthem kodanikkonna esindajatest nimeliselt mitte kedagi.Samas on enam kui kindel, et gildivanem kui kodanikkonna tähtsaim esindaja võttis nendestläbirääkimistest osa. Ka oma mälestustes ei pea Lynthem mitte üheski seoses vajalikuks võivõimalikuks nimetada kompanii oldermanni nime. See asjaolu peegeldab omal moel gildivanemapositsiooni Uus-Pärnus, tema tagasihoidlikku, mingil ajal nähtavasti lausa opositsioonilistosa linnavalitsemisel kaasarääkimises.Tallinnas oli gildivanema positsioon teistsugune. Eakamate gildivendade hulgast, enamastinende seast, kes olid gildis pidanud kas oldermanni või kaasistuja ametit, valiti raehärrasid. 1037Tõsi küll, lähemad uurimused näitavad, et alati ei pruukinud kaupmees enne raehärrastaatusesse tõusmist olla isegi mitte Suurgildi liige, sest kuidas muidu seletada, et gildi uuteliikmete nimekirjas leidub raehärrasid. Ajavahemikul 1509–1558 esineb selliseid juhtumeidTallinnas siiski vaid seitsmel korral. 1038 Uus-Pärnu puhul on liiga vähe andmeid lähemaks analüüsiks.Ometi saab tuua näiteid, kus ei kaupmeeste gildi vanemaks olemine ning võib-olla isegimitte gildi kuulumine ei olnud vajalik eeldus raehärraks saamisele. Vaevalt jõudis alles1518. aastal linnas kinnisvara omandanud Johann van Lynthem olla enne 1519. aasta raadivalimist gildivanem. Sama saab väita Nicolaus Barenfeldti teenistuskäigu kohta. Nähtavasti oliordu huvitatud oma soosikute upitamisest Uus-Pärnu linnavalitsusse, kuid kaupmeeste gildivanema valimisse ei pidanud ta vajalikuks sekkuda.Uus-Pärnu kaupmeeste gildi 1588. aasta skraa järgi valiti nii oldermann kui ka kaasistujadkolmeks aastaks. 1039 Tallinnas valiti Suurgildi vanemaks üldjuhul ainult neid, kellel oli gildiliikmestaaži üle kümne aasta, sageli isegi paarkümmend. Uus-Pärnu puhul ei ole gildivanemateteenistuskäigu jälgimiseks peaaegu üldse andmeid. Erandiks on vahest ainult Damvan dem Bram, kelle kohta on teada, et ta oli 1526. a Audrus mõisavalitseja. Nii on tõsiseltkahtlane, kas tal oli 1529. a kompanii oldermannina eelnevalt juba aastaid vennaskonnaliikme staaži. See on ainult üksik näide, kuid ometi tundub tõenäoline, et väikelinnas oli gildisiseseltvõimalik oluliselt kiirem sotsiaalne karjäär kui suures linnas. Sama saab tähelda raesisesekarjääri kohta väikelinnas.Tallinna Suurgildi endised oldermannid moodustasid nn vanemate kogu ja istusid vanematepingis. Anu Mänd väidab, et oldermanniks saamiseks ei piisanud üksnes kõrgest east, vaid pidiolema ka administratiivselt võimekas ja kaasvendade poolt tunnustatud isik. Ta möönab siiski,et just vanus oli keskaja ühiskonnas üks tähtsamatest võimu ja prestiiži eeltingimustest. 1040Vanemate kogu tegutses ka Uus-Pärnus. Uus-Pärnu rae raamatutes on paaril korral mainitud, etmidagi on otsustatud või tehtud “meie vanemate korraldusel ja käsul” (na bovell unde geheteunser oldesten). Näiteks 1526. aastal puudutas vanemate korraldus jutlustaja ja kirikuteenritetöötasusid. 1041 “Meie vanemate” näol oli tegu kaupmeeste kompanii liikmetega, iseasi, kas alatijust endiste gildivanematega. Uus-Pärnu Suurgildi 1588. aasta skraa määrab, et peale oldermannituleb valida veel neli vanemat, kes koos oldermanniga peavad minema raekotta, kui raadlaseb kutsuda. Vajadusel pidi kohale minema kogu vennaskond. 1042103710381039104010411042Mänd, Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsest karjäärist, lk 180.Mänd, Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsest karjäärist, lk 170.Tallinnas näiteks valiti suurgildi oldermann kolmeks aastaks, abilised kaheks.Mänd, Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsest karjäärist, lk 177.PA, lk 292, nr 29.EAA, f. 5100, n. 1, s. 92, l. 3p: Es sollen auch nebenst dem alterman 4 eltesten gekoren werden, die sollenmidt dem alterman zu rathause ghen, wen sie ein ehrbar rath fordren last, doch wen es notigk sollen diegantze bruderschafte mitgehen.119