Download (4Mb) - E-Ait

Kaupmeeste gildi põhikiri annab ettekujutuse organisatsiooni ülesehitusest ja tegutsemisest.Skraa pani paika reeglid, mille järgi gildivennad pidid toimima, samuti määras äraorganisatsiooni sisemise korralduse. Uus-Pärnu kaupmeeste gildi peajoodud toimusid vastlateajal: estomihi pühapäeval või vastlaõhtul. 1062 Jootude ajal peeti ka üldkoosolek, kus valitivajadusel gildile uusi ametimehi: oldermann ja kaks kaasistujat. Nende ametiaeg kestis kolmaastat, siis toimusid uued valimised. 1063 Gildi skraa annab üllatavalt üksikasjalikult edasi uueliikme vastuvõtutseremooniat. Ühelt poolt oli see tingitud soovist kindlalt fikseerida sedatavapärast tseremooniat, teisalt aga väljendub selles kirjaliku jäädvustamise ehk kirja pandudmälu väärtustamine. Uus liige pidi olema vennaskonna vääriline, selleks vajas ta soovitustkahelt gildivennalt. Need viisid ta vanemate pingi ette ning kõnelesid järgmiselt: “Armsadvanemad, see tubli mees või sell, nimega N. N. soovib astuda meie vennaskonda.” 1064 Seejärelpidi oldermann lööma kella ja kõnelema vendadele järgmiselt: “Kuulake, armsad vennad, etJumal teid kuulda võtaks. See tubli mees või sell N. N. soovib astuda meie vennaskonda,mida on teil selle peale öelda?” 1065 Vennad pidid nõusoleku korral vastama: “ta on selleks heaküll”. 1066 Seejärel pöördus gildivanem uue liikme poole, kõnetades teda nime järgi: “N. N.,kas te soovite astuda meie vennaskonda?”. Kui see vastas “jah”, kõneles vanem edasijärgmiselt: “Tõotage olla meie gildile ja vennaskonnale truu, niihästi Liivimaal kui ka väljaspoolseda, nagu üks aus mees või sell.” 1067 Uus vend pidi vastama “jah” ning maksma 3 marka. 1068Sellega oli ta Suurgildi liikmeks vastu võetud.Jootude päeval koguneti kell 12 gildituppa, seal istus oldermann koos kahe kaasistuja ningvanematega ühe laua taga. Kõigepealt lasti vendadele ette lugeda gildi skraa, vajadusel tegi sedaoldermann ise. 1069 Jootudeks valiti vendade hulgast kolm joogikallajat, kelle kanda jäi peokorralduslik külg. 1070 Pidustustele kutsuti ka neide ja naisi, eeskätt tantsima. Naiste ja neidudetarvis valiti sellide hulgast kaks joogikallajat, kes pidid neile valama õlut, veini ja mõdu. 1071Pidustuste suurim lõbustus oli tantsimine, mille kohta põhikiri tegi samuti mitu ettekirjutust: olikeelatud tantsida ilma tantsumantlita, muuta tantsu ajal ootamatult liikumissuunda võialustada uut tantsu, kui vana oli veel lõpetamata. 1072 Korduvalt manitseti põhikirjasmõõdukusele joomisel ja söömisel. 1073 Just mõõdukusest kujunes tähtsaim bürgerlik voorus,kuid nähtavasti kippus see pidustuste ajal kergesti ununema, vajades pidevat meeldetuletust.Samuti leidub skraas juba linna vanast kodanikumäärusest tuttav ettekirjutus pruukidaviisakalt suud härrade ja vürstide, naiste ja neidude suhtes. 1074 Uus-Pärnu kompanii põhikirjajuures on eriti huvipakkuv, et (paar erandit välja arvatud) nõuti trahvid sisse vahas. Trahvimääradulatusid mõnest naelast ühe laevanaela (u 166 kg) vahani. See näib küll viitavatkatoliku ajast säilinud tavale. Isegi Tallinna Suurgildi vanimas skraas ei ole trahvid nii üle-1062106310641065106610671068106910701071107210731074EAA, 92, l. 2p, § 1.EAA, 92, l. 3, § 5.EAA, 92, l. 4, § 10: Lieben eltesten dyser guter Mann oder geselle sind mit Nahmen N. N. begeren unserbruderschafft.EAA, 92, l. 4, § 11: … höret zu lieben bruder, das euch Godt wieder hoere. Dieser guter man odergeselle N. N., begeredt unser bruderschafft, was saget ihr darzu.EAA, 92, l. 4, § 11: ehr ist da guth vor.EAA, 92, l. 4–4p, § 12: Ihr loben an, das ihr unserer Gildeuvnd Bruderschaft wollet getruw und holt sein,so wol binnen als buten landes, wie ein ehrlich man oder geselle.EAA, 92, l. 4–4p, § 12.EAA, 92, l. 3p, § 9.EAA, 92, l. 5, § 16.EAA, 92, l. 5–5p, § 18. Tavale valida kostihärrasid nii vendade kui ka sellide hulgas viitab ka 1474. aastastpärit teade: In dusser sulvigen kunpanien warden Gerdt Bomgarde na older wyse unnd gewonheit van denborgeren und Gerdt Holtdorp van den gesellen vor schafferß gekarenn.EAA, 92, l. 5p, § 20, 21.EAA, 92, l. 2p, § 1, l. 5p § 22.EAA, 92, l. 6, § 25.122