Download (4Mb) - E-Ait

lina. 1000 Paratamatult tekib küsimus: kus ehk millistel põldudel seda suurt hulka lina kasvatati?17.–18. sajandil kasvatati lina eriti kütise- ja alepõldudel. Eestlaste maakasutusest keskajalrääkides, toob Enn Tarvel välja, et üks tähtis kõlvikute liik oli metsapõllud (sksBuschacker). 1001 Nähtavasti viitabki linasort Pernowschen buschken metsapõllul kasvatatudlinale. Sellistel metsas asunud põldudel tehti alet, 1002 nii saadi linakasvatuseks sobilik põllupind.Linale sobis eriti teise aasta põld.Analüüsides Hansa Liidu allakäigu põhjusi, toob Hans Schilling muu hulgas välja hansalinna jatema tagamaa suhete piiratud iseloomu. 1003 Kuigi ka Hansa-ruumis oli 1500. aasta paiku nn maatööndust,mida juhiti linnast, nt Vestfaalis linatootmine, pole see siiski oma haardelt võrreldavsellega, mis toimus Flandrias ja Lõuna- Saksamaal metalli- ja tekstiilitööstuses. Hansa Liit olimääratud kaubanduspoliitikast, ülemsaksa linnade võrgustik aga ettevõtluspoliitikast, mis sidusomavahel kaubandust, suurettevõtlust lähitagamaal ning rahamajandust. Paul Johansen onjuhtinud tähelepanu, et lina- ja kanepikasvatuse piirkonnad grupeeruvad eriti Hansa väljaveosadamateja nende juurdeveoteede ümber. 15.–16. sajandil on aga kogu Väina jõe piirkond kuniPolotskini, Tartu ümbrus ja Velikaja jõgikond Pihkvaga keskpunktis muutunud viljakaks lina- jakanepikasvatusalaks. Jääb mulje, et Lääne-Euroopa suur lina- ja kanepinõudlus ning sellesttulenevad soodsad müügihinnad kutsusid Liivimaa osas piirkondades esile nende kultuuride ühaintensiivsema kasvatamise. 1004 Kui Tallinna kaudu veeti orduajal koos Liivimaa linaga välja kaVene lina, 1005 siis Uus-Pärnu pidi piirduma oma kohaliku tagamaaga. Nimelt veeti 16. sajandilTartu kaubad välja peaasjalikult ainult Tallinna kaudu, aga kuidas muidu, kui läbi Tartu pidanuksVene lina Uus-Pärnusse jõudma. Nõudlus lina järele andis tõuke Uus-Pärnu tagamaal üharohkem linakasvatust arendada. Seega suutis hansakaubandus avaldada üle linnapiiride ulatuvatmõju, kuid muidugi ei saa rääkida kaupmeeste organiseeritud ja finantseeritud linakasvatusearendamisest Uus-Pärnu tagamaal või Liivimaal üldse.Nii Richard Hausmanni kui ka Heinrich Laakmanni väitel veeti Uus-Pärnust välja puitu, kuidilmselt üsna tagasihoidlikes kogustes. 15. sajandi bursprake’s on lubatud puitu jõge möödaparvetada Jaani kirikuni või linapressini. 1006 Heinrich Laakmann on leidnud ainult ühe kirjalikutõendi 15. sajandi teisest poolest, mille järgi Uus-Pärnust laevatati Lääne-Euroopasse koorempeekrite valmistamise puitu. 1007 Samas oli 16. sajandil Riias kvaliteetse tammepuidu eksportjuba suure hoo sisse saanud. 1008 Uus-Pärnust veeti välja härja- ja lehmanahku. Uus-Pärnubursprake lisab eksportkaupade loetelusse veel tahke rasva ja hülgepeki. Vähe oli Liivimaaltoodetud kaupa, mida välja veeti. Üks selline aine oli harepois – spetsiaalne tõrva, pigi ja vaigusegu, mida kasutati laevade tihtimiseks. Uus-Pärnu kaupmeestele kuulus kaks harepois hutte’t,kus seda ainet valmistati. Üks selline hutte oli raehärra Luder Klanthi valduses. Harepois’itootmise ja väljaveo mastaabid jäävad vähemalt esialgu saladuseks, teada on ainult, et arvestuskäis lastides. Linnaraamatu sissekande järgi oli näiteks Luder Klanth oma naise õemehele Riias,100010011002100310041005100610071008Stackelbergi arvutused näitavad linakasvatuse tagasihoidlikku taset. 1543 saadi Koonga ametis 10 laevanaelalina kümniseks. Ametile kuulus u 300 adramaad. See teeks kogusaagiks 100 laevanaela ehk u 54 kg1 adramaalt, vt Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, lk 227.Enn Tarvel peab terminit “metsapõld” täpsemaks ja õnnestunumaks kui “võsapõld”, vt ETA, lk 187.August Wilhelm Hupel kirjeldab võsamaade kasutamist järgmiselt: “Võsamaad on viljakasvatusekskõlblikud maatükid, mida aga ei kasutata nagu põlispõlde igal aastal, vaid mis tehakse viljakandvaksmitme aasta järel põletamise või hapendamise teel; pärast seda, kui nad on andnud 3 kuni 5 saaki, lastakseneil jälle mõni aeg puhata, kuna nad siis mõnevõrra põõsaid või võsa kasvatavad, millest nad on omanime saanud,” vt ETA, lk 151.Schilling, Die Stadt in der frühen Neuzeit, lk 23.Johansen, Hansa kaubandus Venemaaga, iseäranis Novgorodiga, lk 430.ETA, lk 237.PA, lk 344 § 23. Vrd Hausmann, Die Bursprake von Pernau, lk 135–136.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 152.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 152.115