Download (4Mb) - E-Ait

4.5.1.4.2. Kool ja haridusKaupmeheks olemine nõudis haridust: lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust. 1135 Suurtähtsus oli ka võõrkeelte õppimisel. Seepärast on päris loomulik, et Uus-Pärnus tegutseshiljemalt 16. sajandi algul, aga tõenäoliselt veelgi varem kool. Esimesed kirjalikud teatedkoolimajast pärinevad 1524. aasta tulekahju järgsest ajast, kui 1528/29. a tehti põlenguskannatanud koolimajas taastamistöid. 1136 Katoliku ajal jumalateenistustel osalenud kooliõpetajatmainib oma mälestustes bürgermeister Johann van Lynthem. 1137 Ka mitmes teisesLiivimaa väikelinnas tegutses kool juba enne reformatsiooni, nimelt Narvas, Paides,Lemsalus, Kokneses ja Kandavas. 1138 1546. aastal tuleb rae arvetest esimest korda ilmsiksUus-Pärnu kooliõpetaja töötasu suurus: talle maksti aastas 40 marka ning kindlustati prii ülalpidamine(frige kost). 1139 Nimeliselt on esimene Uus-Pärnu kooliõpetaja teada alles Liivimaasõja ajast, selleks oli Riiast pärit, 1559. aastal Rostocki ülikoolis immatrikuleeritud jahiljemalt 1566. a Uus-Pärnus ametis olnud Christoffer van Wesell. 1140Kuigi Uus-Pärnu kooli õpetajate ja õpilaste ning seal jagatava õpetuse kohta pole vähimaidkiteateid, võib eksimist kartmata väita, et vähemalt linna ülem- ja keskkiht saatis sinna oma lapsiomandama hariduses algteadmisi, s.o õppima lugemist, rehkendamist ja kirjutamist. Linnakoolitasemel pakutavad teadmised olid kättesaadavad ja kulusid ära ka käsitöölistele, seevastuülikooliõpingud jäid suure kulukuse tõttu kaupmeeste seisuse osaks. Keskaja lõpul ja varaseuusaja algul investeerisid kaupmehed küllalt meelsasti laste haridusse. Haridus oli staatusesümbol, nagu teisel tasandil oli selleks luba ja võimalus kanda siidist ja sametist rõivaid,karusnahka, ehtida end kulla ja hõbedaga, osaleda eksklusiivsetel pidustustel ja tantsupidudel.Kahjuks pole teada, kui palju Uus-Pärnu kaupmehed näiteks raamatutesse, vm lugemisvarasseinvesteerisid. Raamatute leidumisest kodanike majapidamises pole säilinud ühtki kirjalikkuteadet. Et kaupmehed teadmiste ja kirjasõna vastu huvi tundsid ning sageli silmapaistvaltharitud olid, sellest annab tunnistust Uus-Pärnu rae 1546. aastast pärit nn märgukiri, millesüks raehärra (käekirja järgi otsustades nähtavasti Nicolaus Barenfeldt) demonstreerib omateadmisi Liivimaa ajaloost, refereerides eeskujulikult Liivimaa nooremat riimkroonikat. 1141Uus-Pärnu kaupmeeste pojad käisid mitmes Euroopa ülikoolis õppimas. Kõige enam on teateidRostocki ülikoolis õppinud uuspärnulastest. Rostocki ülikoolil olid tihedad sidemed just hansalinnadega,sealt tulid ülikooli nii õppejõud kui ka üliõpilased. Märkimist väärib seegi, et ülikooliasju arutati hansa- ja Vendi linnade linnadepäevadel. 1142 Uus-Pärnust käisid Rostockis õppimas:Johann Duchel 1500, Hinricus Beringer 1505, Casparus Ackerstaff (Ackerstoff) 1508, HenricusBarchen (Heinrich Bachum) 1553. Hinrich van Lynthem tudeeris Wittenbergi (1537) ja11351136113711381139114011411142Alates 13. sajandist lakkas lugemis- ja kirjutamisoskus olemast vaimulikkonna privileeg või monopol,vt lähemalt Aron Gurevitš. Kaupmees. — Keskaja inimene. Koost Jacques Le Goff. Tallinn 2002, lk 272.Vt ka Ennen, Die europäische Stadt des Mittelalters, lk 255.PA, lk 279, nr 1: op dath maell worth die schule uth deme grunde gebaweth und beglaseth.PA, lk 143.Arbusow, Die Einführung der Reformation, lk 78.PA, lk 288, nr 16.1568. aastal oli ta olnud kaks aastat raehärra Claus Zinte kostil. Viimane arvas õpetaja ülalpidamiseleläinud kuludeks 200 marka aastas, vt PA, lk 218, nr 142.TLA, B. r. 14, l. 325: Nach deme wy in olden croniken unnd bockenn lesen, dath ynn denn iaren do mennschreff M 315, inne deme iare isth alle dath inn den iarenn korenn vorfroren, unnd isth eyn doringegeworden, de grus(am) tho lesenn isth unnd tho schriven, dath de dodenn corper uth dem graven och vandem gerichte gegetenn synth wordenn, itliche wyffer er kinder gegetenn hebbenn, so wy inn der oldennLifflendischen cronikenn lesen …. Bartholomäeus Hoeneke. Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348).Toim Sulev Vahtre. Tallinn 1960, vrd lk 57–59, 113.Marko Andrej Pluns. Zur Rostocker Universitätsgeschichte im 15. und 16. Jahrhundert. — HansischeGeschichtsblätter 124. Jahrgang. Trier 2006, lk 160–161.129