Download (4Mb) - E-Ait

skoopiline osa Uus-Pärnus elanud eestlastest. Naisi oli Uus-Pärnus kõige rohkem ristitudMargareta nimega, veel olid populaarsed nimed: Katarina, Gertrud ja Anna, Kristina, Elisabet,Dorothea, Brigita. Meestenimedest oli kõige enam levinud ootuspäraselt Johannes (=Hans).Näiteks oli selle tõttu Uus-Pärnus koguni neli Johannes Lynthemit (bürgermeister, tema vend,poeg ja vennapoeg). Teistest nimedest esinesid sagedasti veel: Nicolaus, Hinrich, Antonius,Michel, Peter, Melcher, Diderich, Berndt, Herman, Pawel, Otto, Andreas. Täpselt samasugunepilt valitses põhimõtteliselt ka Tallinnas ja Riias. 1849 Seejuures torkab vähemalt Uus-Pärnupuhul silma, et enamlevinud naiste nimede hulgas domineerivad ülekaalukalt universaalsedpühakunimed, saksa nimesid (Gertrud, Hille→Hillegund) on võrreldes meestega (Heinrich,Hermann, Otto, Diedrich, Cort, Lambrecht) palju vähem. Kuna suure osa elanikkonnastmoodustasid sisserändajad, s.o esimese põlve uuspärnakad, ei saa nende põhjal öelda, kas linnasaustatud pühakud avaldasid mõju nimevalikule. Ka Uus-Pärnus sündinud lastele pandud nimedepõhjal on riskantne väita, et kohalike kirikute-altarite kaitsepühakud oleks kodanike nimeeelistusimärkimisväärselt mõjutanud. Muidugi on teada vaid väike osa nimedest, samutipärinevad teated peaasjalikult usupuhastuse ajast, kui pühakute kultus oli oma tähendustkaotamas. Küll aga torkab silma, et meeste puhul mõjutasid nimevalikut perekonnas levinudnimed: nt poeg sai nime oma isa järgi. Liivimaa eesnimesid uurinud Heinrich Laakmannväidab, et eriti tugev oli see tava aadlisuguvõsades ning just seepärast püsisid aadlikel kõigekauem vanad saksa nimed. 18507.2. PILDIRÜÜSTERahva religioossetest meeleoludest Uus-Pärnus enne reformatsiooni, s.o 16. sajandi algul, ei olemidagi lähemat teada. Iseenesest pole ju välistatud, et linna külastas mõni Lääne-Euroopasttulnud rändjutlustaja, paavstikiriku kritiseerija, selle puudustele ja kuritarvitustele osutaja, kuidtõestada seda ei ole võimalik. Reformaatorlike ideedega kokkupuude oli uuspärnulastel kõigetõenäolisem Euroopa ülikoolides. Tudengeil oli keskajal üldse oluline kultuurivahendajaroll. 1851 Kõige tihedamad olid Uus-Pärnul sidemed Rostocki ülikooliga. Tegelikult oli see üldseliivimaalaste üks armastatumaid õppeasutusi, kuivõrd Liivimaa suured linnad olid toetanudrahaliselt Rostocki ülikooli rajamist. 1852 Tihedatele sidemetele Liivimaal just Rostockiga osutabmuudki. 1522. aastal käis Saaremaal Saare-Lääne piiskopi Johann Kieveli isiklik sõber magisterEgbert Harlem – filoloog ja humanist, Rostocki ülikooli professor, kellest loodeti Liivimaalerajatava kõrgema õppeasutuse juhti. 185315. sajandi teise poole ja 16. sajandi alguse Rostocki vaimset atmosfääri mõjutasid ja kujundasidvaldeslaste ja hussiitide õpetused. 1854 Üks silmapaistvamaid katoliku kiriku kritiseerijaid,vaimseid liidreid selleaegses Rostockis oli magister Nikolaus Russ (Rutze). 1855 1477. aastal1849185018511852185318541855Liselotte Feyerabend. Die Rigaer und Revaler Familiennamen im 14. und 15. Jahrhundert: unter besondererBerücksichtigung der Herkunft der Bürger. Köln, Wien 1985, lk 34; vrd lk 38.DSHI 100, nr 15: Personennamen und Ortskunde Alt-Livlands.Christian Krötzl. Über die Ostsee: Pilger und Studenten als Faktoren des Kulturtransfers im Mittelalter. —Die Stadt im europäischen Nordosten. Helsinki, Lübeck 2001, lk 131–153.Böthfür, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten, lk X.; Rostocki ülikooli kohta vt ka HartmutBoockmann. Wissen und Widerstand. Geschichte der deutschen Universitäten. Berlin 1999, lk 104–108.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 106; Arbusow, Einführung der Reformation, lk 190, 252; SulevVahtre. Uue kooli rajamise kavatsus Vana-Liivimaal reformatsiooni eelõhtul. — Kleio, 1988, 1. Tartu 1989,lk 31–38.Arbusow, Einführung der Reformation, lk 163–164.Vt Arbusow, Einführung der Reformation, lk 163–167. Vt ka Heinrich Julius Böthführ. Über Mag.Nicolaus Rus und seine angebliche Wirksamkeit in Riga. — Mitteilungen aus dem Gebiete der GeschichteLiv-, Est- und Kurlands. Bd. XIII. Riga 1886, lk 484–493.201