Download (4Mb) - E-Ait

Klemroggen. Ta oli 1529. a ametis Haapsalu linna drostina, 631 edasi aastast 1531 Audru mõisavalitsejana. 632 1541. a valiti Klemroggen Uus-Pärnu raadi ning aastal 1545 tegutses ta linnafoogtina.633 Kohalikust vasallisuguvõsast pärit Euert Ducker oli 1552–1553 Lihula nunnakloostrifoogt (või ka landknecht). 634 1548. aastast peale hakkas ta soetama Uus-Pärnussekinnisvara, 635 ehkki ise asus tõenäoliselt alles hiljem linna elama. Aastal 1558 valiti DuckerUus-Pärnu raehärraks. 636 Juriidilise haridusega magister Stephanus Vetter oli Saare-Läänepiiskopi venna Christoffer van Monchhauseni (Monnyckhusen, Münchhausen) teenistuses:viimase sekretär ja täievoliline esindaja. Tasuks teenistuse eest kinkis Christoffer vanMonchhausen talle 1549. a kinnisvara Uus-Pärnus, 637 kuid pole teada, kas Vetter kohe linnaelama asus. 1552. aastal sai Vetterist keiserliku õiguse alusel avalik notar. 1562. aastal esineb taallikates kui Uus-Pärnu kaupmeeste gildivanem; samal aastal valiti ta ka raehärraks. 638 Vasallisuguvõsastpärit Jurgen Bremen oli 1539. a Haapsalus nn linnajunkur, pärast 1553. aastatilmselt Lihula nunnakloostris valitseja, 1566. aastal aga juba Uus-Pärnu raehärra. 639Nimetatud isikutest toimis teadaolevalt ainult Joachim Klemroggen n-ö tavalise kaupmehestlinna sisserändaja või uustulnuka kombel, kes abielludes raeperekonda kuulunud naisega tagasendale pääsu linna eliidi hulka ning üldjuhul omandas kaasavarana korraliku kinnisvara. JoachimKlemroggen nais Ursula Schutte, kelle isa Johann Schutte oli olnud Uus-Pärnu raehärra ningkelle võõrasisa Diderich Muntz valiti raadi samal aastal kui Klemroggen ise. 640 Teised Saare-Lääne piiskopi endised ametnikud abielusidemeid Uus-Pärnu raadi pääsemiseks ei kasutanud.Seega mitte n-ö õigesti sõlmitud abielu ja perekondlikud sidemed raeliikmetega, vaid pigem justmeeste eelnev amet ja karjäär Saare-Lääne piiskopkonnas ning mitte vähem teenistusesomandatud varaline jõukus sillutas neile tee Uus-Pärnu kodanikkonna eliidi hulka. Aluse omavarandusele ehk n-ö algkapitalile, mille eest soetada Uus-Pärnusse kinnisvara ja arendadakaubanduslikku tegevust, panid nad Saare-Lääne piiskopkonnas ametis olles. Stephanus Vetterileoli kinnisvara Uus-Pärnus ju otseselt tasuks tema teenistuse eest (zu erb und eigen vor seinegetreue dienst). 641 Samal ajal kui teised end Uus-Pärnus sisseseadnud piiskopkonna endisedametnikud suurendasid oma varandust linnakodanikule omase tegevuse, eeskätt kaubandusekaudu, teenis Stephanus Vetter varandusele pidevalt lisa just elukutselise ametnikuna ülesastumiseeest. Vetteri positsioon ja mõjukus, tema sissetulekud olid isegi vähem kinni temamajanduslikus tegevuses kui tema teenistuses või ametis. 642 Teised Saare-Lääne piiskopkonnaendised ametnikud Uus-Pärnus kasutasid oma ametis saadud kapitali, et siiski linnakodanikuleomasel traditsioonilisel viisil edasi tegutseda. Nende sissetulekud sõltusid peamiseltmajanduslikust tegevusest.Kuivõrd sai Saare-Lääne piiskop oma endiste ametnike või vasallide kaudu Uus-Pärnu linnavalitsusepoliitikat mõjutada, on keeruline hinnata. Sekkumise soovi ja katseid ei saa välistada,iseasi, kas see andis reaalseid tulemusi. Vaadeldava poolsajandi jooksul mängisid Uus-Pärnus631632633634635636637638639640641642TLA, f. 230, n. 1, s. B. D. 3, . Haapsalu kodanikeraamatus seisab ilmselt näpuvea tõttu ekslikult JoachimKleintoggen, vt Haapsalu kodanikeraamat 1496–1797, lk 70.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, lk 183.PA, lk 133.Heinrich Laakmann. Die Pernauer Ratslinie. — S-B VIII. Pernau, 1926, lk 102.PA, lk 198–199, nr 101.PA, lk 134.PA, lk 215–216, nr 139.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 105; PA, lk 134.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 99; PA, lk 134.PA, lk 133.PA, lk 338, nr 110. Vt ka EAA f. 1000, n.1, s. 8, l. 1a.Vt Jos Gabriëls. Patrizier und Regenten: städtische Eliten in den nördlichen Niederlanden 1500–1850. –Bürgerliche Eliten in den Niederlanden und in Nordwestdeutschland. Heinz Schilling, Herman Diederks,Hg. Städteforschung A/23. Köln, Wien 1985, lk 37.76