Download (4Mb) - E-Ait

lähtuvat kooskõlastamist ehitusküsimustes Uus-Pärnus esines. Nimelt küsisid nii Anna Brackelkui ka bürgermeister Johann van Lynthem mõlemad Nicolaus Barenfeldtilt luba tugeva vaia(soemer) paigaldamise jaoks viimase maja seina sisse. 290Olulise tähtsusega kõrvalhooned olid kõrtsid. Kuidas Uus-Pärnu kõrtsihooned kesk- ja varaseluusajal välja nägid või mis elu nende sees ja ümber käis, selle kohta pakuvad nii arheoloogilisedkui ka kirjalikud allikad ühtviisi nappe teateid. Uus-Pärnu linna- ja pärusraamatu andmeil olidsealsed kõrtsid peaasjalikult kas puu- või vahvärkhooned. Allikais leidub isegi paar täpsematviidet ehitusspetsiifilistele detailidele. Nimelt oli Gertrudi kiriku juures asunud JohannDuchelile kuulunud kõrts puuvooderdusega savist vahvärkmaja (in lemen stenderwerk). 291Samuti Gertrudi kiriku vahetus läheduses paiknenud Diderich Molleri kõrts oli (turba)mätastest(decken myt soden) katusega vahvärkmaja. 292 16. sajandi keskpaigast on Uus-Pärnust teada kaüks kivist dörnsega kõrtsihoone. See linna kõige uhkem kõrts kuulus raehärra Johann vanAckenile (Aken). 293 Kõrtsi juurde kuulus sageli või peaaegu alati aed: raehärra Peter Helwichiomanduses oli aiaga kõrts (j kroch huss myt eynen garden), 294 Tonnies van Laerile kuuluskapsaaiaga kõrts (dat krochus rum myt einen kolgarden), 295 aga Pühavaimu kiriku lähedal oliTonnies Sasse hooviga puust kõrtsituba (myt syner gehoffte). 296Elumajad olid linnas samuti vahvärk- või kivist dörnsega hooned. Mis tegi ühest majast kõrtsija teisest elumaja, seda on kirjalike allikate põhjal raske, kui mitte võimatu öelda. Mõnikordtäitis kõrts ka elumaja aset, nagu võib välja lugeda raehärra Tonnies van Laeri kinnisvaradeloetelust. Nimelt kuulus talle kõrts, kus pärusraamatu järgi “varemini elas pagar Torff”. 297Teade on veel teisel põhjusel huvitav. Keskaja linnas valitses pruulijate ja pagarite vahel tiheseos: mõlemad vajasid tegevuseks head ahju ja roovialust. Sellest võiks järeldada, et korralikahi ehk küttekolle oli kõrtsitoas kesksel kohal.Kõrtsid asusid Uus-Pärnus valdavalt seespool linnamüüre, sageli elumaja taga, aga mõnikordsellest hoopis eraldi. Linna ida-, kagu- ja lõunapiirkond ehk Pühavaimu kiriku, Punasetorni ja nn pooltorni ümbrus oli kõrtse kõige tihedamalt täis. Näiteks asus Pühavaimu kirikuvastas lausa reas kolm kõrtsituba: bürgermeister Johann van Lynthemi, Johann van Ackenija Diderich Mestacke oma. 298 Samal ajal Tallinnas aga paiknesid kõrtsihooned väidetavaltpeaasjalikult eeslinnas. 299 Uus-Pärnust on teada ainult mõned eeslinnas asunud kõrtsid:Tonnies van Laeri oma oli jõe ääres Maarja-Magdaleena kiriku juures, lubjaahju lähedalJohann Denckeri aia taga, Maarja-Magdaleena kiriku juures asus veel Johann Ducheli kõrtsning kusagil väljaspool linnamüüre oli kõrts ka Lodewich Beysackil. Tallinnas eeslinnatõrjutud kõrtsidega seotud elutegevus toimus Uus-Pärnus kõik seespool linnamüüre. Tõsiküll, ka Uus-Pärnus asusid kõrtsid prestiižsetest piirkondadest, s.o ordulossi naabrusest,sadamast, linna tsentrumist, võimalikult kaugel. Omakorda on huvitav, et näiteks Vana-Pärnu pärusraamatus pole kõrtse sõnagagi mainitud. Raske uskuda, et linnakodanikekinnisvara kajastavas allikas on need jäänud järjekindlalt eraldi välja toomata ja arvatud nn“muu juurdekuuluva” ehk “muude päraldiste” hulka, kuigi välistada seda ei saa.290291292293294295296297298299PA, lk 199, nr 102.PA, lk 163, nr 26.PA, lk 336, nr 101.PA, lk 337–338, nr 109.PA, lk 178, nr 61.PA, lk 181, nr 69.PA, lk 338, nr 110.PA, lk 181, nr 69.PA, lk 192, nr 89.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 215.38