Download (4Mb) - E-Ait

Tähelepanu väärib, miks õieti pidi ordumeister hea seisma, et Aleff Forstenberchi tütrelemüüdud kinnisvara läheks üle tema vennale Diderichile. Uus-Pärnus kehtinud Riia õigusejärgi langes ühe pärija surres tema pärandiosa teistele lastele ehk sama ringi pärijale, mittesurnu, s.o teise ringi pärijatele (so der kinder ein ader mer stervet, so ervet sodans ein up demandern na Rig(eschen) rechten). 514 Võib-olla Anna suri ja kuigi tal oli lapsi, sai Diderich Riiaõiguse sellele punktile (või muule õigusnormile?) apelleerides kunagi isale kuulunud majaendale nõuda. 1569. aastal, pärast mitut ebaõnnestunud müügitehingut pärnakatega jättisDiderich Forstenberch oma kinnisvara Haapsalus elanud Peter Kratzile. 515 Viimast nimetab taohme, mõeldes sellega ilmselt mitte onu, vaid õepoega. Peter Kratz oli nimelt veel aastail1595–1596 Haapsalus raehärra. 516 (Diderichi onu vaevalt küll selle ajani suutnuks elada.)Uus-Pärnus oli end sisse seadnud ka Karksi foogti Melcher van Galeni perekond. Foogti elukaaslaneoli Margareta van dem Berge, kes ise nimetab ennast tagasihoidlikult foogtiteenijaks (maget, dienerinne). 517 Samamoodi nimetavad teda ka teised: Melcher ise, ordumeisterja Uus-Pärnu raad. Uus-Pärnu linnaraamatutes mainitakse Margaretat sageli, ometi eiava need sissekanded foogti ja tema pere lugu kuigivõrd. Melcher van Galen oli aastail1514–1534 Karksi foogt, seejärel kuni surmani aastal 1552 Karksi vana foogt. 518 Tema päritoluja võimalik varasem teenistuskäik on ebaselge. Enam kui tõenäoliselt oli ta pärit Vestfaalist.Margareta van dem Berge suguvõsa võis samuti olla pärit Vestfaalist, igatahes elas seal temaõde Else. 519 Kus ja mis asjaoludel Margareta ja Melcheri teed ristusid, on teadmata. Oma testamendiskirjutab naine, et teenis foogti kogu elu (meinen lieben heren vast eine lieb zeit nachallem meynen schamelen vormugen vleißig und van alle meyner herzen williglich gedient). 520Margareta suri kaks aastat enne Melcherit, kuid vaevalt olid nad üheealised. Nende poja sünniaegpole teada, 1543. a oli ta igatahes juba sündinud. 521 Noor Melcher ei elanud paraku kauaning suri ilmselt täisealiseks saamata. Just lapse sünniaega arvestades oli Margareta tõenäoliselttublisti (10–20 aastat) noorem kui foogt.Karksi vana foogti “teenija” oli märkimisväärselt jõukas Uus-Pärnu elanik, tema valdusesseläks 1537. a üsna jõe ääres Pika ja ühe kitsa põiktänava nurgal asunud kivist elumaja, millejuurde kuulusid veel aed Jaani tänaval ning “tagumine pink kabelis, paremat kätt, kui sissetulla”. 522 Järgnevatel aastatel Margareta ja tema poja varandus üha suurenes. 1541. aastal ostisfoogt maja juurde aia Karja värava ees. 523 Tänuks foogti jagatud laenude eest kinkis raad temapärijatele puuviljaaia. 524 Veel määras Melcher van Galen ordumeistri loal Johann Krabbeltostetud aiast poole – sauna ja tiigi (alße den dycen mit dem stoven) – kasutada oma nõoleHerman van Hoeuellile, aga teise poole aiast koos küüniga (an dieser syden des dykes mit demschunen) Margaretale ja oma pojale. 525 1546. aastal ostis foogt oma perele platsi Valge aliasUue linnatorni juures, et ehitada sinna vahvärkkõrtsituba. 27. juulil 1546 Volmaris välja antudtunniskirja järgi läänistas ordumeister Brüggenei Margaretale ja noorele Melcherile514515516517518519520521522523524525PA, lk 213, nr 133, vrd Die Quellen des Rigischen Stadtrechts bis zum Jahr 1673 (= QRS). Jakob GottliebLeonhard Napiersky, Hg. Riga, 1876, lk 44, § 70 (1279).PA, lk 270, nr 260, lk 271–272, nr 261.Haapsalu kodanikeraamat 1496–1797, lk 77.PA, lk 266, nr 257.Ritterbrüder, lk 249, nr 284.PA, lk 268, nr 257.PA, lk 266–267, nr 257.PA, lk 197, nr 98.PA, lk 164, nr 29; lk 313, nr 29.PA, lk 164, nr 29, vt ka PA, lk 203–204, nr 109.PA, lk 197, nr 98.PA, lk 190–191, nr 85.61