Download (4Mb) - E-Ait

sõda sotsiaalselt aktsepteeritud. Pole mingit märki, et Uus-Pärnu kodanikud või raad oleks taolisisuhteid hukka mõistnud või üldse nendele mingisugust erilist või kõrgendatud tähelepanupööranud. Pigem distantseeriti ennast igasugustest hinnangutest, vähemalt nendel juhtudel, kuioli tegu kohalike orduhärradega või katoliku vaimulike ja nende naistega. Kuigi vaevalt olikodanikele uudis või teadmata tõsiasi, et naisterahvaga kokku elades toimisid orduhärrad kuivaimuliku rüütliordu liikmed oma seisuse vastu. Samas jäid need “patuteod” selgelt väljapoolelinnavõimude kompetentsi. Heinrich Laakmanni andmeil on ainult ühel juhul linnakogukondorduhärra armukese vastu välja astunud. Nimelt oli Loeff van Loe südamedaam proua Lennepkodanikuprouade vastuseisu tõttu sunnitud Uus-Pärnust lahkuma. 1573Orduhärrade naiste päritolust ja tegelikust sotsiaalsest staatusest on õigupoolest vähe teada.Torkab silma, et nii Karksi vana foogti Melcher van Galeni kui ka Soontagana kirikhärraMarcus Bruningki elukaaslast on Uus-Pärnu linnaraamatutes järjekindlalt nimetatud teenijaks(syner mageth). 1574 Kas võis see olla tingitud asjaolust, et Riia õiguse järgi aktsepteerititeenijate puhul n-ö vabamaid seksuaalsuhteid? Näiteks kui mees sai lapse oma teenijaga, pidita maksma trahvi ja lapse üles kasvatama. 1575 Karksi vana foogti Melcher van Galeni viimaselteenijal olid samuti lapsed. Laste isa polnud avalikult teada, mistõttu pidas vana foogt, kui tamääras Hillele ja tema lastele oma testamendis väikese pärandiosa, vajalikuks toonitada, etneed pole tema lapsed. 1576 See viitab, et kui orduhärra teenijal olid lapsed, peeti viimaseidautomaatselt nende ühisteks lasteks.Kahest nimeliselt teada olevast ordukäskniku naisest Uus-Pärnus – Gharttke van der Beckest jaMargareta van dem Bergest – oli lähemalt juttu juba teises peatükis (vt ptk 2.4). Uus-Pärnu jaVana-Pärnu linnaraamatuis leidub teateid ka mitme orduhärra ja katoliku preestri laste kohta.Mychell ja Daem, Soontagana kirikhärra Marcus Bruningki ja tema nn teenija (mageth) pojadpärisid oma vanemate kinnisvara Vana- ja Uus-Pärnus. 1577 1544. aastal sai Daem eestkostjateltüle 3 marknaela ema ehteid ja väärisasju (… krallen, dar weren twe mutzen mede […] ok werenda ij boslagen kragen). 1578 Varanduse järgi otsustades ei kuulunud Marcus Bruningki elukaaslanekindlasti mitte linna alamkihti. Ei saa väita, et sellistest kooseludest sündinud lapsioleks kuidagi alavääristatud või nende tulevik olnud vähemate väljavaadetega kui seaduslikustabielust sündinutel. Karksi kumpani Johan van Scharenberchi tütar Kattrine Scharenberch abiellusigati väärikalt Hinrich Hulssberchiga. 1579 Maasilinna foogti Aleff Forstenberchi tütar Annaabiellus kõigi märkide järgi kellegi auväärse Jurgen Kratziga. 1580 Silmapaistvalt leebesuhtumise orduhärrade lastesse tingis kahtlemata nende vanemate kõrge sotsiaalne staatus.Mõju avaldas küllap ka reformatsiooni aeg, kuivõrd Lutheri õpetuse järgi oli mungatõotuse teeväär. Samas oli ka varasematel sajanditel Liivimaa katoliku vaimulikel või tsölibaadi vandeandnud isikutel lapsi ning nendegi elu ei kujunenud tingimata keerulisemaks või vähemkindlustatukskui pühitsetud abielust sündinutel. 1581 Nähtavasti valitses Liivimaa ühiskonnas157315741575157615771578157915801581Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 61.Selles seoses torkab silma, et nt Riia õigust tugevalt mõjutanud Hamburgi linnaõiguses pole just teenijatemitteabielulisi suhteid hukka mõistetud või trahvimisväärseks peetud, Rogge, Zwischen Moral undHandelsgeist, lk 217. Kuid alates 1500. aastast muutus olukord täiesti vastupidiseks, vt samas, lk 220.QRS, lk 177, VI, 6 § 2: Wert auer de maghet mit ener borth, so sal he dat beteren mit ij mr. suluers, vndesal dat kint tho sic nemen, vnde de maghet sal eghen bliuen.PA, lk 228, nr 165.PA, lk 72, nr 55, lk 73–74, nr 61, lk 195–196, nr 95.PA, lk 207, nr 121.1536 oli Tallinnas raehärra Hinrick Hulsberch (vt Mänd, Suurgildi liikmeskonnast, lk 170, viide 32), kes võisolla Hinrich Hulssberchi isa või sugulane.Seda annab põhjust väita asjaolu, et Jurgen oli üks tehingu tunnistajaid või isegi osapooli, kui aastal1546 müüdi Anna ema Gharttke maja ja aiad Goswin Smollingkile, PA, lk 325, nr 61. Samuti nimetas Annavend Haapsalu kodanikku Peter Kratzi oma õepojaks (ohme), PA, lk 271, nr 261.Arbusow, Die Einführung der Reformation, lk 64–65.176