Download (4Mb) - E-Ait

ilma mehe nõusolekuta; erandiks olid nn kauplejad-naised (kopfruwe). 1590 Edith Ennenosutab, et teiste naistega võrreldes suuremaid vabadusi nautinud kopfruwe’sid kohtab keskajaEuroopas eelkõige suurtes linnades. 1591 Mõistagi ei pea arvama, et abielus naisel üldse mingitkaasarääkimis- ja sõnaõigust ei olnud. Naise tahtega tuli arvestada naise kaasavara ning ühisevara kasutamisel. Uus-Pärnu rae ees sõlmitud tehingute või lepingute juures märgiti ära, etkõik toimub austatud abikaasa teadmisel ja nõusolekul (mith medeweten unnd vulborth synererbarnn unnd doegentzamen husfrouwen). 1592 Abieluvara jagamisel resp. pärandamisel olinaisel õigus kaasa rääkida ja see polnud paljas vormitäitmine. Nii saatis Uus-Pärnu raad omaesindajad raehärra Johann Krabbe lese juurde küsima, kas ta on ikka rahul sellega, mis temamees on testamendis määranud (…offt se ok noch mit dem testament tho freden). 1593Leskprouadel olid samuti ametlikud eestkostjad. Samas arutati ja otsustati paljudel juhtudel neidpuudutavaid õiguslikke ja muid tähtsamaid küsimusi nende endi juuresolekul rae ees. 1594 Pärastabikaasa surma oli lähim meessugulane naise eestkostja. 1595 Kuid ka linnarael oli õigus määratalesele eestkostjat. Näiteks 1567. aastal pärast suurt katkuepideemiat pidi Uus-Pärnu raad paarilekodanikulesele ise kaks eestkostjat määrama. 1596 On raske hinnata, kas leskedel oli tõepoolestsuurem tegutsemisvabadus kui abielunaistel või mitte. Uus-Pärnu allikate põhjal saab vaid väita,et lesed teostasid mitmesuguseid varanduslikke tehinguid, aga nende iseseisva tegevuse jaotsustusvabaduse määr jääb sealjuures ebaselgeks. Üldiselt ei leidu ei Riia linnaõiguses ega kaseda mõjutanud Hamburgi õiguses 1597 leskede erilist privileegi iseseisvalt omandiülekandeidsooritada. Lesk- ja abielunaise vabaduse ja iseotsustamise määra on keeruline kaalukausilvaagida ning võrrelda, võib-olla on selles kontekstis isegi olulisem näha ja teadvustadavalitsenud regionaalseid erinevusi. Nimelt näitavad võrdlevad uurimused Põhja- ja Lõuna-Euroopa kohta, et vallalised, samuti abielus naised nautisid suuremat õiguslikku ja isegi füüsilistautonoomiat Põhja-Euroopa linnades. Vahemere-äärses Euroopas, kus valitses Rooma õigus,jõudsid naised täisikka ja said varanduse kas kaasavara vormis abiellumisel või mõnedkõrgklassi naised ka kloostrisse minnes. Seevastu Põhja-Euroopas pärisid naised oma vanematevara vaatamata sellele, milline oli nende perekonnaseis. 1598Õiguse seisukohalt oli keskaja naine tõepoolest allutatud, võimust kõrvale jäetud ningeksisteeris õiguslikult peamiselt mehe kaudu. Naine vajas ainuüksi oma soo tõttu mehe eestkostet.Siiski leidus peale koduse majapidamise 1599 ka avalikus elus valdkondi, kus naisedomasid mõjuvõimu ning nende sõna maksis. See tuleb ilmekalt esile ühest 1559. aastast päritjuhtumist. Nimelt saatis Uus-Pärnu raad 2. mail Tallinna raele tunniskirja oma kodanikuPawel Krumschake taotletava pärandi asjus. 1600 Selleks, et selgitada välja Paweli õigust15901591159215931594159515961597159815991600QRS lk 146 IV 11 §1: Negene vruwen mach men tho pande gheuen vor gelt, de nicht gelden en mach,sunder men orlovet deme sakewolden tho allen tiden ere overste kleet, al wante he sin gut heuet. §2 Et namach oc nen vruwe gut copen ane eren echten man, dat ere man gheleden dorve, sunder winpele, strikitevnd vlas, ere echte man de ne bescedet vnde wilkoret, so wat dat se copet dat het gelde; sunder swat enkopfruwe vnde de mit veyler sake vmmegat, ere man de scal dat ghelden. §3. Mer so wat en vruwe copetane eren man, dat mach se wol vorcopen ane ene, vnde dat bliuet stede.Edith Ennen. Die Frau in der mittelalterlichen Stadt. — Mensch und Umwelt im Mittelalter. BerndHerrmann, Hg. Frankfurt am Main 1989, lk 41.Vt nt PA, lk 193, nr 90.PA, lk 226, nr 161.Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 89.QRS, 180, VII, 1, § 2: “…vnde de negeste vrunt is de negeste vormůnd”.PA, lk 257, nr 230.Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 89.Lynch, Individuals, Families, and Communitis in Europe, lk 51.Heide Wunder. Herrschaft und öffentliches Handeln von Frauen in der Gesellschaft der FrühenNeuzeit. — Frauen in der Geschichte des Rechts von der Frühen Neuzeit bis zur Gegenwart. UteGerhard, Hg. München 1997, lk 31–32.TLA, B. D. 5 I b, l. 52–53.178