Download (4Mb) - E-Ait

ja annetuste tegemine. Jumalateenistusel ei kasutatud enam arvukaid kirikuriistu ja -hõbedat.Kuigi dokumentaalset viidet sellele pole, läksid Uus-Pärnus, nagu ka teistes Liivimaa linnades,tõenäoliselt laiali religioossed gildid. Muutus jumalateenistuse pidamise kord, tähtsaks sai jutlus,samuti ühislaulmine. See andis omakorda tõuke muutusteks kiriku sisustuses, nimelt ilmusidinterjööri suurejooneline kantsel ning kogudusepingistik, mis Uus-Pärnu Nikolai kirikusnähtavasti enne Liivimaa sõda siiski teostuda ei jõudnud. Katoliku kirikus kulus suurtes kogusteskalleid vahaküünlaid altarite ööpäevaseks valgustuseks. Reformitud kirik taunis seda tava,pidades seda pildikummardamise osaks. Kapitali akumulatsiooniga oli mõistagi mõttekas midagiasjalikumat ette võtta, kui see lihtsalt kirikus küünaldena ära põletada. Luteri usu kirikusse jäidvalgustuseks statsionaarsed altariküünlad ja küünlajalad. 1986 Kirjeldatud muutuste tulemuselsaavutati tõeline “odav kirik” ja puhas jumalasõna. Kõik, ka kiriku interjöör, andis tunnistustsõna tähtsusest, ehk nagu on väljendunud Edward Muir, asendati reformitud kirikus nägeminekui varem privilegeeritud meel kuulmise resp. kuulamisega. 1987 Samas tuleb arvestada, eespoolloetletud muutused kirikuelus ei toimunud siiski üleöö, vaid tegu oli pikaajalise protsessiga. Kõiknõudis aega, isegi see, kuidas peaksid toimuma reformitud kirikus jumalateenistused, polnud jukohe algul selge. Ühtne jumalateenistuse kava valmis Liivimaal alles 1529. aastal. Kõigeradikaalsem samm selles n-ö muutuste ahelas oli pildirüüste, mis tõepoolest muutis asju kohe:kujud ja pühapildid eemaldati kiriku interjöörist ning enam neid ei taastatud. Samas ei olnudLuther nii radikaalne nagu Calvin, kes kaotas kirikust kõik pildid ning isegi oreli. 1988Uus-Pärnus muutus ka linnasisene visuaalne pilt, kuivõrd korduvad tulekahjud ja usupuhastusliikuminejätsid linna arvukatest pühakodadest tegutsema ainult ühe – Nikolai kiriku.1533. aasta tulekahju Nikolai kirikut ei puudutanud, vähemasti rae arveraamatu järgi tehti sealvaid väiksemaid parandustöid. 1540. aastate algul parandati aknaid, pandi katust ja kohendatihoonet siit-sealt. 1546. aastal laoti kiriku lõunapoolsel küljel katust uutest lamedatest katusekividest,kooripoolsel küljel aga vanadest. 1989 1549. a pandi kirikule, sh selle kooriosale, uuedkatusekivid. 1990 Ehitustööd käisid ka kiriklas, muu hulgas laoti majale uus korsten. Linna teistekirikute saatus oli kõike muud kui pühakoja vääriline. Gertrudi kirikusse tehti ilmselt juba enne1537. aastat hobuveski (rossmolle). 1991 Jaani kirik ehitati 1549. a ümber vaestemajaks. 1992Maarja-Magdaleena kirikut püüti isegi pärast 1533. aasta tulekahju taastada. Ordumeistriannetatud linnaste müügist saadud 100 marka eraldas raad ehitustöödeks Maarja Magdaleenakirikus, kus kodutud peavarju otsisid. 1993 Siiski lõhuti kirik aastal 1556 komtuuri loal sõjalistelkaalutlustel lõpuks maha. Pühavaimu kirik oli pärast tulekahju varemetes. 1542. a tahtis bürgermeisterLynthem raelt kirikut endale osta. 1994 Algul nõustus raad kirikut müüma. Lynthemikohuseks jäi ehitada ja parandada kiriku juurest kulgevat linnamüüri. Müüri sisekülg pidi seejuuresvabaks jääma. Paraku ei selgu, mis plaanid Lynthemil kirikuga täpsemalt olid. Tundub, etasi oli seotud linna kaitsekindlustuste rajamisega. Lynthemil lubati ehitada kaitserinnatis ja tehavajadusel müüri sisse väikseid aknakesi (laskeavasid?) (mach ok wol kleine finsterken in demure maken). Teadmata põhjusel raad aga tühistas kokkuleppe ja Lynthem sai tagasi oma sissemakstud100 marka. Kirik jäigi varemetesse.198619871988198919901991199219931994Kodres, Ehasalu, Kirikusisustus, lk 381.Muir, Ritual in Early Modern Europe, lk 193.Calvini eesmärgiks oli luua täiesti puhas visuaalne ruum uue kiriku rituaalide jaoks, vt lähemalt Muir,Ritual in Early Modern Europe, lk 194–195.PA, lk 288, nr 16.PA, lk 210, nr 125.PA, lk 337, nr 104; lk 29, nr 14.PA, lk 210, nr 125.PA, lk 282, nr 5. 1: … dar die armen luede inn lygenn …PA, lk 195, nr 93.216